Kunstik Karl Joonas Alamaa: nõrgema hääl ei jää tihti kõlama
Märtsi alguses avati Tallinnas EKA galeriis Karl Joonas Alamaa isiknäitus "Igapäevane mäng ja leib". Kunstnik rääkis kultuurisaates "OP", et tema magistritöö ja ühtlasi ka näituse idee sai alguse tema vanatädi loost.
"Kui mu vanatädi ta oli umbes minuvanune, pisut noorem, küüditati ta Siberisse. Tema väga julge ja võimas, samas väga väike vastupanu ja lootuse üles näitamise akt tohutult inspireeris mind. Nimelt otsustas ta kraapida oma nime ja perekonna andmed kasetohu sisse, kui ta oli kasemetsadesse tööle saadetud. Täiesti juhuslikult jõudis see sama palk saekaatrisse, kuhu oli saadetud tema isa, kes sattus seda nägema. Nad ei olnud selleks hetkeks üksteisest väga-väga pikka aega teadlikud olnud," avas ta väljapaneku tausta. "See pani mind mõtlema sellele, kuidas sellised väiksed aga üsna võimsad teod suudavad aegamisi tekitada mõrasid sellistesse suurtesse konktrueeritud võimustruktuuridesse."
"Ajaloo puhul huvitab mind ka see, et me kõik teame selliseid suuri nimesid, poliitikuid, kes neid nuppe on kaartide peal liigutanud, aga kes nende nuppude all päriselt on ja mis nende lood on. Päeva lõpuks, mis on väga palju kirja saanud, on kirjutatud võitjate poolt. Aga nagu me isegi väga hästi teame ja näeme ka praegu maailmas toimuvat, siis nõrgema hääl ei jää tihti kõlama," nentis ta.
Näitusel on väljas ka fotod, kus näitusel olevad kujud on tänavapilti pandud. "Tänavapilti viimine oli dokumenteeriv ja uuriv, et näha, kuidas nad välises keskkonnas tööle hakkavad ja kuidas inimesed neile reageerivad. Nendega on väga lihtne mingisuguseid tundeid või lugusid tekitada, sest tõstes või liigutades ühte nii- või naapidi, muutub kontekst selle ümber tohutult," märkis kunstnik.
Karl Joonas Alamaa näitus EKA galeriis jääb avatuks 29. märtsini.

Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: "OP", intervjueeris Ave-Marleen Rei