Selle aasta kalaks valiti angerjas, kes on väga põneva elukäiguga olend. On ta ju meie vete asukas, aga kudema siirdub Atlandi ookeani Sargasso merre, kust Golfi hoovus vastsed jälle Euroopasse tagasi kannab.

Kui rääkida sõna angerjas päritolust, siis tegu on balti laenuga. Sõnale on vasted teisteski läänemeresoome keeltes, mis on balti laenude puhul küllalt tavapärane nähtus.

Eesti murdekeeles on angerjas tuntud üle Eesti. Tema ussilik välimus on aga kalale andnud hulga rahvapäraseid nimetusi, nagu mereuss, usskala, veeuss, pikk-kala või siug. Kuna ussi nimetaminegi on vanarahva seas tabu olnud, siis eufemistlikult on angerjat ka põõsaaluseks nimetatud.

Omaette kategooria moodustavad angerja suurust märkivad nimetused. Näiteks väikest angerjat tuntakse saarte ja läänemurdes nimetusega viu, millel on mitmeid tuletisi, nagu viug, viuka ja viukas. Suuri angerjaid iseloomustavad võrdlusprintsiibil antud nimetused, nagu käsivars, mauk ja võll.

Angerja kui mitmeski mõttes müstilise olendi kohta on levinud veel mitmeid uskumusi. Näiteks on arvatud, et kala käib öösel hernepõllul või kui angerjas nõgeste sisse satub, siis muutubki ussiks. Kalateadlaste järgi võib angerjas veest välja tulla küll, aga sellisel juhul ta roomab märga rohtu mööda ühest veekogust teise.