Hiljuti tegin kaasa ühes uuringus¹, mille üks eesmärkidest oli vaadelda eestikeelses ajakirjanduses ja uues meedias levivaid hoiakuid nais- ja meespoliitikute kohta. Analüüsisime ka seda, millised keelelised väljendusviisid nendele hoiakutele osutavad. Tulemustest selgus muu hulgas, et negatiivset suhtumist võib mõnes kontekstis väljendada deminutiiv ehk teisisõnu hellitussõna.

Deminutiiviks nimetatakse sõna, mida kasutatakse hellitamisel, meelitamisel või mille kaudu viidatakse millegi väiksusele. Eesti keeles on selleks üks levinud variant järelliide -ke, mis võib lisanduda näiteks nimisõnale, nagu lapsuke, linnuke, koogike; omadussõnale, nagu väheke, kenake, nõrguke; või ka nimele, nagu Anneke, Triinuke, Peetrike, Jaanike. Hellitussõnad on sageli iseloomulikud just kõnepruugile, mida kasutatakse lastega suhtlemisel.²

Mõnel juhul võivad hellitussõnad omandada aga negatiivselt pisendava varjundi.
Kontekstides, kus keelekasutaja väljendab kellegi suunas negatiivset, võib-olla koguni halvustavat suhtumist, muutub hellitussõna kasutus irooniliseks. Hellitussõnaga nimetatud isikut võib kõneleja pidada abituks või madalamat staatust esindavaks. Näiteks sõna lilleke tähistab põhiliselt väikest lille, nagu lauses "Siin laiutas ilus rohuplats, täis valgeid lillekesi".
Samas pöördumissõnana võib lilleke väljendada ka hellust, nagu lauses "Lilleke, ära kurvasta, mulle oled sa ikka armas!", või hoopis üleolekut – nii, nagu vihjab lause "Kulla lilleke, sellest pilotaažist sa ei tohigi aru saada".

Ülal mainitud uuring näitas, et selliselt kasutatakse hellitussõnu tihti just naiste kohta. Filmiklassikast teada-tuntud küsimus "Kust sa, lilleke, siia said" esitati riigikogus ju samuti just naispeaministrile. Naispoliitikute nimedele lisatud hellitav järelliide võib tihti viidata kriitikale, vahel koguni solvangule. Selline keelekasutus peegeldab eelarvamusi ning iganenud eeldusi, mille järgi saavad juhtivatel kohtadel ja poliitikas töötavad naised tööga kehvemini hakkama kui mehed.

Kokkuvõtteks, sõltuvalt kontekstist võivad ka pealtnäha toredad keelendid esineda vastupidises tähenduses. Sõnadel on suur jõud, niisiis tasub keele kasutamisel olla tähelepanelik, et mitte kedagi halvustada, vaid olla hoopis lugupidav ja toetav.

***

¹ Elisabeth Kaukonen, Kaarel Lott, Raili Marling, Maria Murumaa-Mengel, Mari-Liis Sepper, Maarja Tinn. 2024. Alfamehed ja lillekesed: misogüünia ja seksismi normaliseerumine Eesti meediapildis. Tallinn: Mõttekoda Praxis. https://www.praxis.ee/uploads/2024/12/Raport-lillekesed.pdf

² Vt Reili Argus. 2003. Eesti keele käändesüsteemi omandamine: esimestest sõnadest miniparadigmadeni. Emakeele Seltsi aastaraamat 49, lk 23–49