Südasuvine Valga on päikeses rammestunud. Vanadest puithoonetest õhkub niisket kõdu lõhna ja tänavatel pole ka reedesel keskpäeval pea mingisugust liikumist, kui välja arvata paar poisikest, kes sõidavad elektritõuksidega keset autoteed. Kohvikuuksi ja muid ärisid justkui on, kuid need paistavad olema pigem suletud. Sean end sisse vist ainukeses lahti olevas söögikohas nimega Vaga Mama, mis pakub laias valikus Aasia toite, ning ei tea veel, et tümakas, mis kõrvu kostub, on heliproov ja tuleb üle tee asuvast remondis olevast kultuurikeskusest, mis saab nädalavahetuseks taas koduks Baltikumi noorimale, alles teist aastat toimuvale Valga Hot Shorts filmifestivalile. 

Valga kultuurikeskuses paiknebki ka linna ainuke kino Säde, mille järgmine seanss on kodulehekülje andmetel alles detsemrbis, kui linastub uus "Avatari" film. Valga Hot Shorts tõi suveunes linnakesse kolmeks päevaks ligi 50 filmi, mille seas ka erikava David Lynchi lühifilmidest. Juba esimestest seanssidest oli näha, et Valga festivali kava on hästi kureeritud – igal filmiblokil oli läbi mõeldud ülesehitus ja omad tipud. Valga Hot Shortsi kava koostamispõhimõte ei ole vältimatult uudsus, filme otsib mõneliikmeline korraldustiim Johannes Lõhmuse eestvedamisel teistelt lühifilmifestivalidelt, kusjuures valikusse jäävad nii äsjavalminud kodumaised kui ka juba auhinnatud välismaised filmid.

Lõpliku kava paneb paika festivali teema, mis sel aastal oli rõhuga muutuval maailmal ja sellega kohanemisel. Võib ju arvata, et selline piir välistab teemast välja jäävad teosed, kuid kokkuvõttes tuleb temaatiline jaotus ka võistluskava kassettidele kasuks, kuna seeläbi satuvad filmid omavahel dialoogi ja see võimaldabki tabada mingeid lisanüansse, mis muidu jääks tähelepanuta.

Nii näiteks paigutub teemanimetuse "Heade mõtete maailm" alla Iraani režissööri Elahe Esmaili 2024. aasta dokumentaal "Minek" kahe väärtuspõhise maailma konfliktist tänapäeva Iraanis või siis võistluskavas nimega "Julgus kohaneda" leiab Slovakkia režissööri Štefania Lovasova mängufilmi "Veenus retrograadis", kus kahel õel tuleb hakkama saada alkohoolikust emaga. Tekivad sisulised ja temaatilised lingid või seosed ka võistluskavade vahel – nii näiteks seostub viimati mainitu Eesti noore filmitegija Alexandra Pärna mängufilmiga "Mis teeb rõõmsaks" (2024), kus 10-aastane Lilli püüab koolis endiselt olla hoolas õpilane, vaatamata sellele, et ema põeb rasket depressiooni. 

Valga Hot Shorts on võtnud eesmärgiks anda ka auhindu, kolmest filmiprofessionaalist koosnev žürii (seekord filmikriitik Tristan Priimägi, Riia lühifilmide festivali 2Annas programmijuht Laima Graždanoviča, filmitegija Taavi Arus) peab tegema keerulise otsuse, sest vastakuti on erinevad žanrid – dokumentaalid, mängufilmid, animatsioonid, animeeritud dokumentaalid, ja neid ühendab vaid ajaline pikkus. Otsustavaks saab ilmselt siiski mitte vorm ega see, kas film on juba auhinna saanud, vaid just see, kuidas ta teiste, ka väga värskete tööde hulgas silma paistab, mõjub, meelde jääb.

Valga festivali kava koosnes viiest võistluskassetist, milles igaühes võis leida vähemalt kaks tugevat tööd. Mis mõjub, on ka maitseasi. Lühifilmi formaat on vägagi sobiv üllatava puändiga koomiliste lugude edasiandmiseks nagu näiteks festivali avanud Soome asjaarmastajast režissööri Anssi Kasitonni "Pena erivedu", mis räägib pensionile jäänud rekajuhist, kes on leidnud omapärase viisi oma kutsumuse ja autoarmastuse elushoidmiseks.

Samas mahub poole tunni sisse ka vapustavate süžeekäikude ning veatu lavastusega mängufilm "Hambahaldjas" (Josephine Darcy Hopkins, 2023), mis nopiks auhindu isegi õudusfilmide festivalidel, või võrdluseks Šveitsi dokumentalisti Corina Schwingruber Ilici "Kõik hinnas" – kümneminutiline portree päevast hiiglaslikul ookeanikruiseril. Horvaatia animaator Sunčana Brkulj kasutab filmis "Liblikas" (2024) aga kaheksat minutit selleks, et anda vaatajale imetleda ja lahti mõtestada täiesti oma reeglite järgi toimiv maailmamudel, kus toimetavad arusaamatud väikesed tegelased, kohanedes samuti muutuvate oludega. 

Valga Hot Shorts on väike ja rebel, tal on selge profiil ka Eesti festivalimaastikul, kus on olnud vajaka just sellisest omaalgatuslikust filmifestivalist, mis tunneb kultuurilist konteksti ja ei pelga kavva võtta ka julgemat, katsetuslikumat kino. Aastakümnete pikkuste traditsioonidega lühifilmifestivalide Tampere ning Riia 2Annas vahele mahub kenasti üks väike ja hubane Valga Hot Shorts, mis annab ka põhjust see linnake südasuvel üles otsida.