Papi ja mammi on kõnekeelsed ja naljatlevad sõnad, mis tähistavad eesotsas vanemapoolset meest või naist. Sageli märgivad need lisaks isiku vanusele ka meeldivust või sümpaatsust, nagu viitab lause "Bussijuht, muhe papi, teatas rõõmsalt, et ta sõidutab rahvast tasuta". Samuti võib kellegi kohta papi või mammi öelda pilkavalt, näiteks lauses "Üks mammi kiljatas, kui napilt mööda kihutasin". Mõnel sellisel juhul võivad papi ja mammi olla ka pisut hinnangulised ja negatiivse varjundiga.
Lähemal vaatlusel näib, et papit ja mammit kasutatakse samas ka lihtsalt mehe või naise kohta, olenemata vanusest. See paistab eriti kehtivat mammi puhul, mis vahel esineb komplimendi, vahel solvanguna, vahel on suisa meelitava alatooniga, nagu illustreerib lause "Eestis on kõige kobedamad mammid". Lisaks öeldakse mammi ka ema või vanaema kohta.
Viimast ilmestavad näiteks liitsõnad, milles mammi esineb – keelekorpusest leiab palju selliseid sõnu, mis osutavad poegadega loomadele, näiteks kassimammi, kanamammi, hiiremammi. Ka inimestest mammid on tihti emad, nagu väljendavad titemammi, lapsemammi või vankrimammi. Veel peavad mammid mitmesuguseid ameteid (koristajamammi, kohtunikumammi, kassamammi) või on pensionil (penskarimammi), elavad maal (maamammi, talumammi) ja esindavad mõnd rahvust või kultuuri (venemammi).
Ka papi-lõpulised liitsõnad tähistavad näiteks elukutseid ja tegevusi, nagu giidipapi, valvuripapi, joodikpapi, vanust (vanapapi), elukohta või päritolu (külapapi) ning elustiili või olekut (hipipapi). Mõned üksikud sõnad tähistavad ka loomi, nagu mägrapapi ja öökullipapi. Ehk võiks ka rikka mehe tähistamiseks pakkuda naljatamisi välja sõna papipapi – ehk papi, kellel on palju pappi.
Niisiis, koos teiste sugu tähistavate sõnadega eesti keeles askeldavad ka papid ja mammid mitmel pool! Papitagem ja mammitagem aga teadlikult.
