Keelesäuts. Triiphoonest oranžeriini
Praegusel kurkidest ja tomatitest pakataval ajal räägib Tiina Paet Vikerraadio keelesäutsus, kuidas on eesti keeles nimetatud neid kohti, kus kurgid-tomatid peamiselt kasvavad.
Praegusaja eesti keele kõnelejatele kõige tuttavam on sõna kasvuhoone ja ehk ka kasvumaja. Aga sarnaste tähendustega on ka talveaed, palmimaja ning oranžerii. Kui palmimaja on tõlkelaen saksa sõnast Palmenhaus ja talveaed saksa sõnast Wintergarten, siis oranžerii on pärit algselt prantsuse keelest ja tuletatud sõnast orange, mis tähendab apelsini. Eesti keelde on ka oranžerii jõudnud ilmselt saksa keele vahendusel.
Talveaia ja oranžerii all on tavapäraselt mõistetud rohkem mõisate ja losside juurde kuuluvaid suuremaid, peamiselt troopiliste kultuuride kasvatamiseks mõeldud hooneid või hooneosi. Ent sageli nimetatakse nii ka kõiksuguseid muid lihtsamaid ja väiksemaid valgust läbilaskvast materjalist ehitisi kultuurtaimede kasvatamiseks.
Kõige vanemad sõnad eesti keeles kasvuhoone kohta paistavad aga olevat hoopis triibus, triipus ja triiphoone. Ehkki võiks arvata, et triiphoone tuleb sõnast triip selle triibulise üldilme tõttu, on triiphoone siiski hoopis saksa laensõna. Nimelt on sõna triiphoone taustaks saksa sõna Treibhaus. Nimisõna Treiben üks tähendusi on 'idanemine, tärkamine', tegusõna treiben tähendab aga 'ajatama, tärkama, võrsuma'.
Arvatavasti laenati eesti keelde alamsaksa keelest esmalt terve liitsõna drîf-hûs ja see sai mugandkuju triipus, sellest jäi hiljem järele triip, millele liideti omakorda samuti saksa sõnast Haus eesti keelde mugandatud sõna hoone.
Sõna Triib-Hone leidub juba 1796. aasta aiakalendris. Vanematest eesti keelt sisaldanud sõnaraamatutest on Hupeli 1818. aasta sõnastikus triip-hone ja Wiedemanni 1893. aasta sõnastikus nii triibus, triipus kui ka triiphoone (saksa vastega Treibhaus). Grenzsteini 1884. aasta sõnaraamatus on samuti triiphoone, mida autor, kes taunis laensõnu, pidas üheks võõraks ja halvasti tehtud uueks sõnaks, mille asemele on tarvis paremat. Selliseid taunitavaid laensõnu oli tema sõnaraamatus üle 600, lisaks triiphoonele ka näiteks sõnad nagu islam, muusika ja semester.
Tänapäeval on triiphoone küll sõnaraamatutes vananenuks märgitud, ent keelekorpuse põhjal on see sõna siiski praegugi märkimisväärselt kasutuses.
Igatahes on aga tore teada, et meil oma kasvuhoonete nimetamiseks nii palju eri võimalusi on.
Toimetaja: Karmen Rebane
Allikas: Vikerraadio













