Kord kolleegidega klaasikesi kõlistades tekkis arutelu selle üle, milliste sõnadega me eesti keeles veini kirjeldame. Mõnda aega tagasi eetris olnud keelesäutsus rääkis Elisabeth Kaukonen näiteks sellest, et täidluse mõõtu veini maitses antakse sageli edasi traditsiooniliselt naistele ja meestele omistatud tunnuste abil. Nii võib näiteks punavein olla maskuliinne ning vahuvein naiselik ja habras. Aga millised sõnad kerkivad veel esile, kui me uurime keeleandmeid mahukast keelekorpusest?

Mõistagi kirjeldatakse veine kõige sagedamini nende värvuse järgi: punane, valge ja roosa, aga ka roheline, oranž ja sinine. Rohelise veini all peetakse silmas Portugali noort veini Vinho Verdet, mis on kõrge happesuse ja kerge mulliga. Värvilt pole see sugugi mitte roheline, vaid võib olla kas valge, roosa või isegi punane. Oranž vein ei pruugi tegelikult ka alati olla oranži värvi. Selle puhul on tegemist valge veiniga, mis on käärinud marjanahkadel. Punaste ja valgete viinamarjade segust valmistatud sinine vein on vastupidiselt alati sinist värvi – sellise mitte üleni naturaalse joogi tõi 2016. aastal turule üks Hispaania ettevõte.

Teisena esilduvad keelekorpuses veinide liigid jääksuhkrute hulga järgi – kuivad, poolkuivad, poolmagusad ja magusad veinid –, aga ka süsihappegaasi rõhu järgi – vaiksed ja kihisevad veinid. Veini maitseomadusi kirjeldatakse sageli kulinaariasse puutuvate omadussõnadega: vürtsikas ja hapu, hõrk ja gastronoomiline, kerge ja tummine, mahlane ja puuviljane; mineraalne, värske ja aromaatne, nagu näiteks lauses "Apelsinipuu õite järele lõhnavas gastronoomilises valges kuivas veinis on erksat happesust, troopilisi puuvilju ja mälestusi vanaema suvisest köögiviljaaiast". Veini võib kirjeldada ka ilmastikku iseloomustavate omadussõnadega nagu karge ja suvine või peenele maitsemeelele või kõrgele kvaliteedile viitavate omadussõnadega nagu elegantne, noobel, eksklusiivne, kvaliteetne, esmaklassiline ja väärikas, nagu näiteks lauses "Piirkonna vahelduvate temperatuuride ja rikka ökosüsteemiga keskkond loob suurepärased tingimused esmaklassilise veini valmistamiseks".

Kokkuvõtvalt võib öelda, et need sõnad, millega kirjeldame veini, räägivad sama palju nii veinist endast kui ka sellest, kuidas me ise maailma tajume – läbi maitse, värvi ja lõhna. Nii võite järgmine kord klaasikest tõstes proovida mõelda: kui see vein oleks omadussõna, siis milline?