Kolmapäeval sulgeb Narva maanteel uksed rahvusraamatukogu ajutine esindus ning alustatakse kogude kolimist raamatukogu Tõnismäel asuvasse peahoonesse.

"Rahvusraamatukogu jaoks algab täiesti uus periood. Kõik need pikad unistused, planeerimised ja ruumide osas mõtestamised saavad teoks," kommenteeris rahvusraamatukogu teenuste juht Kristel Veimann "Vikerhommikus".

Uuenenud peahoone avatakse külastajatele 2027. aastal. Alates kolmapäevast teenindavad lugejaid rahvusraamatukogu Solarise esindus. Lisaks on ümber tehtud Suur-Sõjamäel asuv hoiuraamatukogu. "Meie ruum on küll väga kitsukene ja väga pisike, aga rahvusraamatukogu teenused on kõigile jätkuvalt avatud."

Tõnismäe maja planeerides on raamatukogu suhelnud erinevate sihtrühmadega ja uurinud, mida üks või teine fookusgrupp raamatukogult ootab.

"Meie suur eesmärk oli see, et me ei mõtle ise töötajatena ainult, milline peaks olema see kõigile avatud – ja ma usun, et kõigile väga märgilise tähtsusega – hoone, mis avaneb 2027. aasta mais, vaid see hoone oleks tõesti see, et kõik inimesed, kes sinna tulevad, tunnevad ennast oodatuna ja nad teavad, kus on neile sobiv koht. Ma loodan ja usun, et teenuste paljusus väga kindlalt üllatab kõiki külastajaid," lausus Veinmann.

Maja planeerides suheldi ka kolleegidega Soomest. Muu hulgas saavad renoveeritud raamatukogus töötamas käia need, kel püsiv kontor puudub.

"Raamatukogu ei ole täna ainult raamatute laenutamise koht. See on kindlasti midagi enamat. See raamatukogu põhialus, millest ikka ja jälle räägitakse, mis on aastakümneid vana, on see, et see on üks neutraalne ja avatud paik, kuhu on kõik oodatud. See on töö- ja õpikeskkond," sõnas Veinmann.

Uuenenud hoonet saab tema sõnul kirjeldada sõnadega valgus, avarus ja helgus. Hoone sisekujunduse eest vastutas Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo. "Väljast on see hoone justkui sama, aga kui sa sisened sellesse ruumi, on see justkui täiesti teistsugune hoone," kirjeldas Veinmann. "Kui me ruume planeerisime, siis meie üks suur eesmärk oli, et avatud pinda oleks võimalikult palju. Me oleme oma kogud maksimaalselt hoidlatesse viinud, et inimestele oleks rohkem ruumi."

Raamatukogu igal korrusel on ka alad, kus üritusi korraldada. "Raamatukogu ei ole tänasel päeval ainult hästi vaikne koht, kus me peame sosistama. Me oleme hästi planeerinud ka need erinevad ruumid just selles vaates, et loomulikult on jätkuvalt alles see täiesti vaikne raamatukogu osa, kus inimene peab saama süveneda oma uurimistöösse, aga on ka alad, kus ma saan sõpradega arutada, mul on mugavad istumisalad raamaturiiulite vahel."

Lisaks on muutub rahvusraamatukogu hariduskeskuse alaMeil on planeeritud terve korrus erinevas vanusegrupis õppijatele. Seal on võimalus haridusprogrammides osaleda, erinevad käelised tegevused," märkis ta. Samuti ei kao kuhugi videomängude muuseum.