Kultuuriminister Heidy Purga sõnul on vaja, et ekspertkomisjon hindaks teatrite rahastamist, sest see on kõige demokraatlikum viis mingisugust ekspertiisi ja hinnangut saada. Samas peab tema sõnul ministril olema mingi võimalus kultuuripoliitikat kujundada. "Selle aasta erateatrite rahastamise vooru peamiseks probleemiks tekkis ebamäärane ministri otsuse määr või võimalus,'' sõnas Purga saates "Impulss"

Purga sõnul on süsteem ehitatud omavaheliseks liiklemiseks. "Nendest teedest, mis meid üksteise juurde viia võiks, on saanud takistused. Sel juhul peaks ministril olema mingisugune otsustamise koht küll," rääkis ta.

Lavastaja Elmo Nüganen leiab, et loomingut on väga keeruline objektiivsesse tabelisse panna.

Teatrikriitik Meelis Oidsalu sõnul on teatrite kunstilise taseme hindamine subjektiivne ja kohati suvaline. "Seal on sees isiklikud eelistused, mida üritatakse sõnastada võrreldavateks objektiivseteks edastusteks. Igaüks toob arutellu oma prioriteedid. Ma ei halvustaks seda, et eksperdid seda teevad ja mingid kriteeriumid on. Ka etendusasutuste liit põhimõtteliselt toetab sellist süsteemi. Meil ei ole olukorda, kus kuri kultuuriminister oleks kehtestanud valdkonnavastaselt mingisuguse Exceli ja käskinud kõigil seda täita," sõnas Oidsalu.

Tartu Uue Teatri tegevjuhi Maarja Männi arust ei ole otsused tehtud suvaliselt ning mingit süsteemi on ikkagi vaja. Ta ei ole aga kindel praegustes kriteeriumites. Männi sõnul peab teater taotluse taotlemiseks siiski täitma mingid lahtrid ning näitama oma eelarvet ja seda, kui palju etendusi teater on andnud, palju on publikut jms. ''Komisjon hindab selle põhjal seda, kuivõrd teater on suuteline oma tegevust professionaalsel tasemel järgmisel aastal jätkama,'' lisas ta.

Kui Purga kultuuriministrina tööle asus, tegi ta ettepaneku pakkuda etendusasutustele võimalust pikemaks kokkuleppeks. Tema sõnul on see variant humaansem ja etendusasutustele parem. Seda on kinnitanud nii etendusasutuste liit kui ka teised eksperdid. Kolmeaastast toetust saavad viimast aastat Kanuti Gildi Saal, Tartu Uus Teater, Von Krahli teater, Ekspeditsioon ja R.A.A.A.M..

Formaaljuriidiline termin era- ja munitsipaaletendusasutus on osutunud Purga sõnul suureks probleemiks. "Me nimetame neid erateatriteks, aga ometi tegutsevad nad turutõrke olukorras ja riigil on neid tarvis," sõnas ta.

Nüganeni meelest konkureerib linnateater erateatriga sellepärast, et sellel pole sihtasutust. ''Linnateatrit toetavad nii riik kui linn. Publikuna me tajume, mis nägu erinevad teatrid on ja mis sorti publik seal käib, aga see taotluse küsimustikus ei kajastu. Kui see tahk oleks ka selles tabelis kuidagi sees, oleks ikkagi teatud teatrid, kes ei oleks sellega rahul," tõdes Nüganen, kes oli aastatel 1992–2021 Tallinna Linnateatri peanäitejuht.

Purga leiab, et erinevate ülesannetega etendusasutusi ei saa ühe stardijoone peale võistlema panna. ''Peame valima välja komplektid, et nad saaks oma sisuga ja näo arendamisega tegeleda ja ei peaks oma tegevust Exceli tabeli kriteeriumite järgi painutama. Kõigi teatrite ülesanne ei peaks olema välismaal etenduste andmine. Hetkel oleme töös sellega, et need kriteeriumid ümber teha," sõnas Purga.

Nüganen näeb ohtu, et teatrid võivad muutuvad samasugusteks. ''Kui teater seab enda suurimaks eesmärgiks toetuse saamise ja ta hakkab neid kriteeriumeid rida realt täitma, siis ei ole meil enam neid erilisi teatreid nagu praegu," nentis ta.

Oidsalu jaoks tundub süsteem, kus erateatrid peavad end iga aasta tõestama, aga sihtasutused saavad toetust olenemata sellest, kas nad on selle välja teeninud, tervikuna selge ja loogiline. "Kunstilise konkursi juures võiks osta uusi mõtteid ja ideid. Osa probleemist on ka süsteemisisesed rahastusotsused."

Lisaks leiab ta, et riigi sihtasutuste eelarved on kasvanud, aga erateatrite voorust on raha välja läinud. "Eestis etenduskunstide rahastamisega probleemi ei ole, see on võrreldes teiste kunstiliikidega privilegeeritud valdkond," tõdes Oidsalu. Tema sõnul saaks seal sees aga kindlasti üht-teist teha, seda aga arvatavasti ebapopulaarseid otsuseid tehes.

Purga sõnul suudavad kõige rohkem toetust saavad teatrid ise enda professionaalse meeskonnaga oma taset hoida.

"Riik on öelnud, et me hoiame oma sihtasutuste tegevust, kärpides nende toetust nelja aasta jooksul neli protsenti. Kultuurkapitali vahendid on alates 2023. aastast järgmiseks aastaks kasvanud umbes kümme miljonit. Üks mu otsus kultuurkapitali seaduse muutmisel oli nihutada protsenti betooni poolt sisu kasuks. See otsus annab ka etenduskunstide sihtkapitalile väga suure rahatõusu,'' rääkis Purga. ''Kultuurkapitali sihtkapital teeb aastas 600 kuni 700 otsust oma valdkonna rahastamise jaoks," lisas ta.

Purga tõi välja, et järgmisel aastal suureneb riigieelarve maht ja isegi kui kultuuriministeeriumi eelarve tõuseb, siis selle osakaal riigieelarvest ei tõuse.

"Kurb on see, et keeruline on igal pool, aga millegipärast on kultuuris kitsikus kõige suurem," sõnas Nüganen. ''Kultuuriinimesed on leplikud, nad saavad aru, et riigil on raske. Kultuurilt on ikkagi võetud rohkem kui teistelt,'' arvas ta.

Männi sõnul peaks kultuuril kogu aeg rohkem raha olema. "Kui me ka kaitsekulusid tõstame, siis mida me kaitseme? Me ju kultuuri kaitsemegi."

Lisaks summadele on aga kasvanud ka töötajate vajadused. "Järgmisest aastast tõusevad kultuuritöötajate palgad. Isegi raskel ajal on kultuurile vahendeid leitud," sõnas Purga. "Kultuuriministeeriumi eelarve koosneb peamiselt edasiantavatest kuludest. Kõige rohkem oleme kärpinud tehnilisi lahendusi ja remondifonde ning pannud asju pausile, et raha kokkuhoid mõjutaks inimesi kõige vähem," tõi ta välja.

Nüganeni arust on filminduses olukord isegi kehvem, kuna praegu tehakse Eestis filme vähe. "Raha vähesus on tunda andnud mitmes valdkonnas," lisas ta.

Purga võrdles eraetendusasutustele minevat 7,5 miljonit Eesti Filmi Instituudi fondist mängufilmidele mineva 4,2 miljoni suuruse toetusega. "Võrrelda ongi väga keeruline, need võrdlused on kainestavad ja neid tuleb arvestada," sõnas ta.

Oidsalu sõnul on ressursipuudus osatine. ''Täna on näiteks Von Krahli teater olukorras, kus nad on üsna kallil pinnal ning palkadeks raha ei jätku. Samal ajal on draamateater piletihindu tõstnud. Sihtasutustesse surutakse toetust, mida seal otseselt vaja ei ole ning teises osas on ikaldus. Seal sees saab kindlasti mingeid asju ümber vaadata," rääkis Oidsalu.

Purga sõnul tuleks kohalike omavalitsuste panus riigiteatritesse üle vaadata. "Nii Endla, Ugala kui ka Vanemuine peaks kohaliku omavalitsuse panused üle vaatama. Praeguses olukorras on kõigil riigile suured ootused ja see on arusaadav, aga samas kas me ei oleks rahva ja riigina tugevamad, kui meil oleksid tugevad omavalitsused, kes ka hindaksid kultuuri ja annaksid selge signaali oma eelarvepanusega neisse etendusasutustesse. Praegu on ainult Kuressaare teater selline, kuhu panustavad võrdselt nii riik kui ka omavalitsus. Me hindame sisu ja küsime, mida see annab Eesti kultuurile," sõnas Purga.

"Äkki ühel omavalitsusel on kergem, kui riik toetab kultuuri või teatrit ja omavalitsus tegeleb haridusega. Omavalitsustel on ka raha vähe," väitis Nüganen.

Purga väitis, et teatrite rahastamise süsteemi ümbertegemine on alguse saanud juba selle aasta algusest. "Kutsusin kokku teatrieksperte, teatrite juhte, etendusasutuste liidu liikmeid, et arutada, kuhu ollakse praeguse muudatusega jõutud, millised on ettepanekud, milles ollakse ühisel meelel ning kuidas seda muuta võiks. Oluline on ühine soov ja arusaamine, tuleb vaadata ka suurt plaani, aga kiiremini saab liikuda praegu erateatrite vooru ja määruse muutmisega," sõnas Purga.

"Midagi pole kivisse raiutud, asjaolud ja ühiskond muutuvad nii kiiresti, et võime määrust muuta. See diskussioon on aga äärmiselt vajalik ja hea on, et me saame seda rahulikult omavahel arutada," lisas Purga.