Liili Aasma töötab Eesti Vabaõhumuuseumis tekstiilikonservaatorina. Saade "OP" saatis teda ühel sügisesel tööpäeval, mil oli aeg kõik nukud talvekorterisse ära viia.

"Minu töö siin muuseumis on päris laia spektriga. Tuleb hooldada ja korrastad kõik ekspositsioonitekstiil, mis on erinevates taludes ja mille me sügisel taludest ära toome. Või vähemalt enamus taludest, mõned üksikud talud jäävad talveks lahti ja neid tekstiile hooldan jooksvalt. Aga kõik talud, mis lähevad sügisel ehk mihklipäeval kinni, nende tekstiilid ja muud esemed, mis on tekstiilidega seotud, isegi nagu nukud siin, on kõik minu hoolealused ja lapsed," selgitas ta.

Taludest ära toodud tekstiilid tuleb üle vaadata, pesta, vahel isegi sügavkülmutada, kuid enamasti piisab siiski kuivpuhastamisest.

"Meil on võib-olla üks suurem mure, kui mõnel teisel muuseumil, et meie asjad on ju peaaegu õuetingimustes või pool-õuetingimustes. Ja ei ole harv see, kui mõni rebane võib-olla käib salaja teki peal magamas või ühel suvel linnud põhimõtteliselt varastasid ühe vaiba narmad ära," rääkis Aasma.

"OP-i" külaskäigu ajal oli Aasmal töös üks parandamist vajav laudlina. "Ma olen värvinud tagasihoidlikult ühe taustakanga ja tahan kogu ulatuses selle lauldlina kinnitada selle taustakanga peale, et seda saaks käsitseda, saaks tõsta, panna lauale. Siin on väga palju rebendeid ja ka koekaoga kohti ning ma pean konservaatorina välja mõtlema, kuidas ma need kohad lahendan," kirjeldas ta.

Samuti on Aasma ülesanne vajadusel oma kolleege rõivastada. "Kui meil on suuri üritusi või vahel ka programme, on igaühele vastavalt tema rollile ka rõivaid vaja," märkis ta.