Kui miski ei osutu tulemuslikuks või ei lähe nii nagu planeeritud, siis see ebaõnnestub, nagu näiteks lauses "Katsed leida paremat erialast tööd ebaõnnestusid". Sama tähendust kannavad eesti keeles veel mitmed teisedki sõnad, näiteks äparduma ja äpardama, nurjuma ja nurja minema, nagu näiteks lauses "Esialgne hoolikalt läbimõeldud plaan läks nurja"; aga ka luhtuma, luhta jooksma ja luhta minema, nagu näiteks lauses "Iga kell võib mu plaan luhta minna".

Kusjuures "Eesti etümoloogiasõnaraamat" on pakkunud, et väljendit luhta minema kasutati algselt lõpnud loomade kohta, kes heinamaale maeti. Minu kolleeg, EKI vanemleksikograaf Udo Uibo on aga pakkunud, et see väljend on hoopis tõlkelaen saksa keelest, kus on samatähenduslik väljend (in die Binsen gehen), mis sõna-sõnalt tähendab "kõrkjatesse minema".

Kui miski ebaõnnestub, saab see peale luha minna ka metsa, rappa või aia taha nagu näiteks lausetes "Heitsin magama teadmises, et kõik läks metsa" ning "Ettevalmistus maratoniks hakkas vägisi rappa minema". Huvitav on see, et ebaõnnestumisest rääkides kasutatakse just liikumis- ja liigutamisverbe. Nii võib millegi nurjudes minemise kõrval ka hoopis lennata (näiteks korstnasse või vastu taevast) ja joosta (näiteks liiva või tühja) nii nagu lausetes "Seitsme aasta töö oli vastu taevast lennanud" ning "Kuus aastat peetud läbirääkimised investoritega jooksid liiva."

Ebaõnnestumist või nurjumist saab väljendada veel mitmete värvikate ühenditega, nagu nahka minema, lappesse minema, allavett minema, viltu vedama, viltu kiskuma ja nihu minema, nagu näiteks lauses "Kõik tehtud plaanid läksid allavett".

Nii et kuigi eesti keeles on ebaõnnestumise kohta sõnu ja väljendeid tõesti rohkesti, loodan ma, et teie tänased ja homsed tegemised lähevad hoopis vastupidi – korda. Et plaanid ei jookseks liiva ega lendaks vastu taevast, vaid sujuksid ja kannaksid vilja.