Keelesäuts. Kumb on armsam: õudselt armas või nii armas?
Võime eesti keeles öelda, et miski on nii armas või kohutavalt tore. Need fraasid sisaldavad intensiivsussõnu nii ja kohutavalt, mille abil muudetakse mingi omaduse määra, toodud näidetes suurendatakse armsuse ja toreduse taset, selgitas Triin Aasa "Keelesäutsus".
Intensiivsussõnad kujunevad iseseisva tähendusega sõnadest, mis hakkavad ajapikku täitma suurendavat või vähendavat funktsiooni. Näiteks on intensiivsussõna hästi fraasis hästi ilus pärit omadussõnast hea.
Teistes keeltes tehtud uurimused on näidanud, et intensiivsussõnad võivad olla eri tugevusega. Aga kas see, millisest sõnast intensiivsussõna kujunenud on, mõjutab seda, kui tugevalt seda intensiivsussõna tajutakse? Täpsemalt huvitas mind, kas negatiivse tähendusega sõnadest pärinevaid ehk negatiivseid intensiivsussõnu, nagu õudselt või räigelt, tajutakse eesti keeles tugevamatena kui üldisi intensiivsussõnu, mis pärinevad positiivsetest või neutraalsetest sõnadest, näiteks nii või väga. Teisisõnu, kas õudselt armas on inimeste jaoks tugevam hinnang kui nii armas. Küsimus on ajendatud inimest uurivatel aladel täheldatud tendentsist, mille kohaselt võib negatiivne sisend meid tugevamalt mõjutada kui positiivne.
Tegin sellele küsimusele vastamiseks kaks veebikatset, millele sain kokku üle 1000 vastuse eri vanuses inimestelt. Ühes katses pidid osalejad hindama skaalal, kui tugevana nad tajuvad erinevaid intensiivsussõnu sisaldavad lauseid. Teises katses tuli osalejatel valida lünklausesse kahest intensiivsussõnast enda hinnangul tugevam.
Kõigi vastajate vastuseid koos vaadates näitas katsete analüüs, et vastupidiselt oodatule ei peetud negatiivseid intensiivsussõnu teistest tugevamaks. See tähendab, et õudselt armas ei ole tugevam väljend kui nii armas või väga armas, ühed armsad kõik! Siiski erinesid hinnangud vanuseti: nooremad osalejad pidasid tugevamaks pigem negatiivseid intensiivsussõnu (näiteks räme), vanemad osalejad üldisi intensiivsussõnu (nagu nii ja väga).
Võib oletada, et noored peavad negatiivseid intensiivsussõnu tugevamaks seetõttu, et kasutavad neid ka ise rohkem. Vanemate vastajate igapäevasesse keelekasutusse aga paljud katses kasutatud negatiivsetest intensiivsussõnadest tõenäoliselt ei kuulu, mistõttu hindasid nad tugevamaks hoopis üldisi intensiivsussõnu. Lisaks võisid vanemaid osalejaid negatiivsed intensiivsussõnad kui standardkeelest erinevad sõnad häirida.
Nõnda võib öelda, et intensiivsussõnade päritolu nende tugevuse tajumist kuigi palju ei mõjuta. Küll aga kujundab meie hinnanguid iseenda ja oma eakaaslaste keelekasutus.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: Vikerraadio






















