Keelesäuts. Keelekohting sinu peas

Me kõik puutume elu jooksul kokku hulga erinevate keeltega. Kõigi nende keelte töötlemiseks on igaühel aga üks aju, ning kuitahes palju keeli me ka ei oska, tegutseb aju nende kõigiga samade närvivõrgustike abil.
Piltlikult öeldes ei saa eesti keelt panna ühe kääru vahele ja inglise keelt teise kääru vahele. Keeletöötlus on keerukas protsess ja isegi kui me seda ei märka, on kõik keeled, mida oskame, pidevalt mingil määral aktiveeritud. Ehk oled seda omal nahal tundnud, kui õpid mõnd uut keelt. Oled juba kolm nädalat prantsuse keele kursusel käinud ja õppinud selgeks hulga uusi sõnu, aga kui tunnis rääkimisharjutuste ajal on vaja rääkida õuntest, pakub aju selleks välja ainult apple või jabloka.
Teinekord avaldub keelekontakt nii, et me ise seda ei märkagi. Näiteks muutub inglise keele mõjul eesti keeles aina tavalisemaks see, et mas-vormi kasutatakse kestva oleviku väljendamiseks: "olen töötamas Tartus" võib tähendada, et minu praegune töökoht asub Tartus, mitte tingimata seda, et ma alles kohe-kohe hakkan Tartus tööle. Teises suunas mõju avaldub näiteks selles, kui eesti emakeelega kõneleja jätab inglise keelt rääkides ära kõik artiklid nimisõnade eest – eesti keeles neid lihtsalt ei ole, nii et artiklite kasutamine ei tule õppijale alati meelde.
Vahest kõige selgemini on keelekontakt aga näha siis, kui kasutame ühe vestluse või isegi lause piires mitmest keelest pärinevaid sõnu. Seda nimetatakse koodivahetuseks. Tihti seostatakse koodivahetust noortekeelega, näiteks võib eesti teismeliste vestlustest kuulda, et miski oli täiega nice, või et keegi peab tegema homework'i. Koodivahetus on tavaline ka erialaringkondades, kus terminoloogia pärineb peamiselt mõnest muust keelest – nii näiteks võivad eesti firma programmeerijad rääkida UI optimising'ust, mitte kasutajaliidese optimeerimisest. Muust keelest saab elemente laenata siis, kui oleme kindlad, et vestluskaaslane neist aru saab. On leitud, et mitme emakeelega lapsed teevad juba kaheaastaselt vahet, kes mis keelt oskab, ning kasutavad koodivahetust lähtuvalt sellest, mis keeltest vestluskaaslane aru saab.
Seega iga kord, kui kasutad mõnd võõrkeelt, või kui liigud nõtkelt mitme keele vahel, lülitudes kord ühele, kord teisele keelele, teeb su aju taustal korralikku trenni. Võid tema üle uhke olla!
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: Vikerraadio























