Mitmel pool on norm see, et kõik riigi või kogukonna liikmed kasutavad igapäevaelus mitut keelt. Näiteks keegi, kes on sündinud Senegalis eegimaa-keelses peres, räägib seda keelt oma pere ja naabritega, samas kui teiste keelerühmade esindajatega suhtlemiseks kasutab ta näiteks wolofi keelt ja koolis õppides hoopis prantsuse keelt, mis on ühtlasi riigikeel. Mõnel riigil on mitu ametlikku keelt. Nii näiteks on Soomes kaks, Singapuris neli ja Lõuna-Aafrika Vabariigis lausa 12 riigikeelt! 

Eesti ainus riigikeel on eesti keel. See tähendab, et eesti keelel on siin kõige rohkem seadusega sätestatud õigusi ja kasutusalasid – nii näiteks pannakse eesti keeles kirja seadused ja ametlikud teadaanded, samuti on eesti keel üldhariduskoolide õppekeel. Keeleseadus tunnistab iseseisva keelena veel ka viipekeelt, mida kasutab emakeelena hinnanguliselt 1300–1400 inimest. Lisaks neile on Eestis kasutusel põliskeeli, nt võro, seto ja mulgi keel, ning palju muid keeli, mis on Eestisse jõudnud koos sisserändajatega lähemalt ja kaugemalt. 

Emakeelte poolest on Eesti elanikkond praegu mitmekesisem kui kunagi varem: kui 1989. aastal loendati erinevaid emakeeli rahvaloendusel kokku 90 ringis ja 2000. aastal veidi üle 100, siis 2021. aasta loendusel oli neid 243. Kõige enam räägitakse Eestis emakeelena eesti, vene ja ukraina keelt. Võõrkeeltest on levinumad inglise keel, mida valdab 48 protsenti rahvastikust, ning vene keel, mida oskab teise keelena 39 protsenti rahvast. Mõlemad keeled on ka rahvusvaheliselt levinud lingua franca'd ehk ühiskeeled, mis on tihti suhtluskeeleks eri keelte kõnelejate vahel. Turist või äsjasaabunud sisserändaja, kes eesti keelt veel ei oska, saab paljude toimetustega hakkama ka inglise või vene keeles. 

Isegi kui sinu igapäevatoimetused saavad tehtud peaasjalikult eesti keeles, on keskkond su ümber tõenäoliselt mitmekeelsem, kui esmapilgul tundub. Proovi tähele panna, mitu keelt on piimapakil, millest hommikukohvi peale piima valasid, või mitmes eri keeles laule kuuled päeva jooksul raadiost. Mitu keelt kokku saad? 

Säutsu tekst põhineb Kerttu Rozenvalde kirjutatud infovoldikul. Uuri lisa TÜ mitmekeelsuse keskuse kodulehelt.