Tartu Kunstimuuseumi näitus viib toiduloolisele rännakule läbi Eesti kunsti
Tartu Kunstimuuseumi näitus "Köögikunst. Pintsliga tõmmatud toidulugu" viib külastaja toiduloolisele rännakule läbi Eesti kunsti. Iga näitusel oleva kunstiteose juurde käib nii toiduga seotud lugu kui ka retsept.
Raamatus "Köögikunst. 150 pintsliga tõmmatud toidulugu" jutustavad autorid Aavo Kokk, Andres Eilart ja Rain Käärst eestlastele omast toidulugu. Iga lugu saadab Eesti kunstniku teos, millel see toit motiivina esineb ja ka toiduretsept. Tartu Kunstimuuseumi soovil on nüüd 150 toiduloost ja kunstiteosest veidi enam kui 50 jõudnud ka näitusesaali.
"Valik on tehtud selline, et näitusel oleks väga erinevaid teoseid erinevatelt autoritelt. Oleks konkreetselt toiduga seotud pilti, aga oleks ka kaudsemaid vihjeid ja sümboleid. Ma arvan, et see peegeldab eesti toitu küll ja kunstis tegelikult toitu on väga palju kujutatud, sest igaüks sööb. See on igaühele arusaadav ja südamelähedane teema," ütles Tartu kunstimuuseumi juhatuse liige Joanna Hoffmann.
Näitus kulgeb läbi nelja aastaaja. Mitmed teosed on seotud nii köögiviljade kui ka kalaga. Olulisel kohal on ka piim.
"Väidetavalt oleme me ühed usinamad piimajoojad Euroopas. Raamatus ka seda kõike kirjeldatakse ja öeldakse, et inimeste poevalik käib tihti piima hinna järgi ja praeguses hinnakriisis see, kus on odavaim piim, kindlasti tõstab poe populaarsust, sellised elulised lood on raamatus. Kala on kindlasti nii eesti rahvustoidu osana kui ka maalimotiivina üsna levinud, sest kala saab eestlane kätte nii jõest-järvest kui ka merest. Siin on mitmeid vahvaid teoseid, näiteks Enn Põldroosi varajane teos, kus on räimed," ütles Hoffmann.
Tööd on näitusele jõudnud nii erakogudest kui ka muuseumidest ja galeriidest. Otepäält Lauda galeriist jõudnud maal kukeseentega annab vihjeid suvisele toidukultuurile.
"See lugu sündis, kui ma olin Vastseliinas oma vanaema juures ja korjasin seal marju või rohisin ja üks daam kõndis suure kollase pangega mööda, mis oli kukeseeni täis. Tema abikaasa tuli ka sealt mööda ja rääkis mulle väga kurva loo, kuidas temal ei ole enam kuskilt varsti seeni korjata, sest nii palju lageraiet tehakse ja lemmik seenemetsad võetakse maha," ütles kunstnik Mia Melanie Saar.
Saar on ise ka suur seenelkäija. "Mu isa iga suvi viib mind seenele. Ma arvan, et ma oma esimese kukeseene sõin juba umbes kaheaastaselt ja Eesti suvi on minu jaoks värske keedukartul ja kukeseenekaste," sõnas Saar.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Aktuaalne kaamera"














