TULINE! DocPointi soovitusi: kellele mida!
Reedel, 31. jaanuaril läks lahti dokumentaafilmide festival DocPoint, siit tulevad kultuurilehele SIRP antud soovitused Tristan Priimägilt
Reis ümber maailma.
Viis aastat tagasi tekkis Tallinna festivalikaadrile ka üks, kes vahendas kinodesse uuemat dokumetalistikat – Docpoint Tallinn. Koostöös Helsinki Docpointiga on ka nüüd 31. Jaanuarist kuni 2. veebruarini võimalik kinodes Sõprus ja Artis näha 35 tõsielufilmi läinud aastast. Sirp üritab neist teemade lõikes anda siinkohal väikese ülevaate.
Religioon. Paganlikus Eestis võib aeg-ajalt ununeda kui kesksel kohal on enamuse planeedi inimeste jaoks usk. Kumbh Mela on maailma suurim inimkogunemine, kuhu tuleb kokku üle 100 miljoni palveränduri (“Ususidemed”). Manakamana templisse Nepaalis pääseb aga ligi vaid ühe köisraudteega ja vana legendi järgi võib templis käimine täita su soovid (“Manakamana”).
Muusika. Muusikadokkides võidab fänlus vahel objektiivse rakursi, ja nii on ka Shane Meadowsi filmiga Briti bändist “The Stone Roses”. Dokk keskendub muusikale ja näitab nende comeback-tuuri aastast 2012. Ka siin pole kaugel ekstsessid. Valge mehe reggae-painest kõneleb aga film “Journey to Jah”. Peategelaseks Saksa päritolu tuntud MC Gentleman (õige nimega Tillmann Otto), kes on oma hinge leidnud hoopis Jamaikal. Film küsib, kas ja kuipalju on meil üldse võõrastena võimalik seda kultuuri mõista.
Sport. Seekordse Docpoint Tallinna kolmest spordifilmist on kaks portreed. Jalgrattur Lance Armstrongist tehtavast filmist pidi algselt saama võiduka sporti naasmise lugu, aga tänu dopinguskandaalile läks kõik teisiti (“Armstrongi vale”). Lucy Walker on teinud portree Kevin Pearce’ist, noorest olümpialootusest lumelauaspordis, läbi kelle traagilise kukkumise lahatakse seda, kuidas meedia ja avalikud ootused selle ala järjest eluohtlikumaks muudavad (“Kõrgelt kukkumine”). Kuidas aga suhtuda paraolümpiasse? Füüsilise puudega Niko von Glasow sukeldub sellesse teemasse skeptikuna, kuid pärast rea sportlastega lähedasemaks saamist ei pea ka tema seda ettevõtet enam nii mõttetuks (“Minu tee Olümpiale”).
Poliitika. Donald Rumsfeldi on kogu tema pika poliitikukarjääri jooksul Washingtonis tuntud kui lugenud ja intelligentset meest. Kuidas kommenteerib ta aga rezhissöör Errol Morrisele oma osalust Iraagi sõja algatamises? (“Tundmatu tuttav”). Teiselt poolt rindejoont näitavad vennad Riahid oma filmis, kuidas on kogu maailmas arenenud ja kasvanud poliitiline vastutegevus võimule. FEMEN’ist ja Araabia kevadest Occupy-liikumiseni võtab asja kokku nende “Igapäevane mäss”.
Seks. Erootilisemate teemadega tegelevad programmis kaks portreelugu. Oma loo saab koss rohke pildimaterjaliga ära rääkida legendaarne pin-up modell Bettie Page (“Bettie Page paljastab kõik”). Talle sekundeerib Joe Sarno – mees, keda kunagi kutsuti “pornofilmide Ingmar Bergmaniks” (“Sarnod – elu mõnufilmides”). Samasse rubriiki võiks paigutada nii piercing-kultuurist ja tätoveerimisest rääkiva “Jumala ihu” kui ka ühe üliveidra Kanada juudiperekonna lugu, kes peavad striptiisiklubi (“Häärber”).
Kunst. Film Hiina kunstist ilma Ai Weiwei’ta? “Kimäärid” räägib neist Hiina kunstnikest, kellel rezhiimiga probleeme pole: maailma tippude hulka kuuluv popkunstnik Wang Guangyi ja noor andekas fotograaf Liu Gang. Teravalt joonistub nende sõnavõttudest välja lääne ja ida vastasseis.
Loodus. Tuumaenergia poolt või vastu? Pooltargumendid esitab veenvalt “Pandora lubadus”, vastu-kategooriasse võiks paigutada poeetilise “Metamorfoosid”, mis näitab maailma suurima tuumakatastroofi-järgset maailma Siberis.
Tabamatuid paiku toob aga koju kätte “Antarktika: jäine aasta”, mis näitab seda kauget ja salapärast kontinenti kogu oma ilus ja ohtlikkuses.
Täna maailmas. Kuidas muuta maailma paremaks? Fotograaf Jo-Anne McArthur teeb pilte. Vangistatud loomadest, kellega tehakse katseid, kooritakse nende nahka ja süüakse nende liha. Liigutav lugu sellest, kuidas inimesed rassina peaksid planedi kaasasukate suhtes hakkama rohkem tähelepanu üles näitama. (“Vaimud meie masinas”).
Eesti. Eesti festivalilt ei puudu ka Eesti filmid. Meelis Muhu maailma esilinastusele tulev “PMR” on portreelugu Transnistria riigist, kus valitseb nõukogudelik diktatuur, ja kus enne tulevaid valimisi muutub kõik argipäevast veel kordades absurdsemaks.
Tuntud filmitegijate Ben Riversi ja Ben Russelli “Loits pimeduse peletamiseks” on aga Eesti koostööfilmi ja osalt ja Eestis Vormsi saarel filmitud. Teemaks kaasaegse inimese katsed leida ümbritsevast elust taas üles spirituaalsus.
Portreed. Programmis on kaks liigutavat ja palju auhindu võitnud portreelugu Aasia naistest. “Sepideh” on Iraani tüdruk, kelle suurimaks kireks on astroloogia – hobi, mida ei pea eriti mõttekaks ükski tema perekonnaliige. “Salma” on aga tunnustatud India poeet, kes pidi 25 aastat luku taga istuma, et oodata oma tulevast abikaasat. Oma loominguga võitleb ta tütarlaste hariduse ja naiste õiguste eest Indias.
Auhinnatud filmid – Festivali raames esilinastuvad Eestis mitmed läindu aasta suured auhinnafilmid. Vitali Manski viimane teos “Toru” räägib inimestest, kes Venemaalt kuni Saksamaani elavad ühe gaasitoru ümber asuvatel aladel. Rootslase Mia Engbergi “Belleville Baby” on kunstiline rännak ajas tagasi, aastaid tagasi aset leidnud ja traagiliselt lõppenud armastuse juurde. “Tantsivate hingede mets” näitab Kongo vihmametsades asuvate pügmeede elu, mis on oma primitiivses animismis meie maailmakäsitlusest täiesti erinev. Filmli autoriks muuseas Eesti päritolu Rootsi rezhisöör Linda Västrik. Itaallase Gianfranco Rosi film “Sacro GRA” sai aga eelmise aasta septembris hakkama hämmastava saavutusega, võites dokfilmina Veneetsia filmifestivali peaauhinna Kuldlõvi. Filmis tuleb juttu samanimelisest Rooma liiklussõlmest, või õigemini inimestest, kelle töö Sacro GRA’ga seotud on.
DOCPOINTi avamine - Kaarel Kuurmaa ja Tristan Priimägi
Filmid linastuvad Tallinna kinodes Sõprus ja Artis, 31. jaanuarist kuni 2. veebruarini.
Vaata programmi siit
Vaata veel soovitusi siit
Toimetaja: Tõnu Pedaru
Allikas: SIRP, docpoint.ee