Andrei Ivanov

"Bizarre"

Originaal: Bizarre

Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg

Ekstsentriline – kentsakas – imelik, inglise keeles bizarre. Eestivene kirjaniku Andrei Ivanovi uus romaan kõneleb igati normaalse Euroopa südames elutsevate illegaalide ebanormaalsest maailmast. Tegu on triloogia teise raamatuga, järjega romaanile „Hanumani teekond Lollandile“ (e.k 2012), mille süžee tugineb osaliselt kirjaniku elus reaalselt toimunud sündmustele. Romaani tegelased on eluheidikud ja ullikesed, pagulased, keda polekski justkui olemas ei siin- ega sealpool piiri, nende jaoks on kõikjal võõras maa. Peategelane Jevgeni on pagulane kuubis: pagenud oma kodumaalt, põgeneb ta ka põgenikelaagrist ning satub lõpuks päris ehtsasse, aga mitte metafoorsesse vanglasse. Ent otsustab ka sealt putku panna.

„...Inimene peab üldse elama pilku häbi pärast maast tõstmata ... Üksnes kirjanik võib reaalsust lihvida seni, kuni see lakkab teda piinamast. Ning siis ta suleb selle raamatusse ja heidab otsekui pudeli merre – ehk keegi loeb läbi ja saab aru.”

Andrei Ivanov on sündinud 1971. aastal Tallinnas. Ta on vene filoloog ning pikka aega ekselnud Skandinaavias. Romaaniga "Hanumani teekond Lollandile" jõudis ta 2010. a Vene Bookeri lõppvalikusse ning pälvis 2009. a Eesti Kultuurkapitali preemia. Eesti keeles on ilmunud veel ka "Minu Taani onuke. Tuhk" (2010), "Peotäis põrmu" (2011) ja „Harbini ööliblikad“ (2013).

David Grossman

"Maailma otsa"

Sari „Moodne aeg“

Heebrea keelest tõlkinud Kalle Kasemaa

Ühe tuntuma Iisraeli kirjaniku David Grossmani (snd 1954) erakordse emotsionaalse intensiivsusega kirjutatud sõjavastases romaanis põgeneb ema sõnumi eest, et üks tema poegadest võib olla ärevas olukorras Jordani jõe läänekaldal surma saanud. Naine elab oma igapäevast elu 21. sajandi alguse Iisraelis, kuid mõtetes kerkivad tema silme ette noorpõlve sõjasündmused, millest on osa võtnud tema armastatud mehed. Ta läheb koos vana sõbraga pikale matkale Iisraeli-teele, et oma keerulises olevikus, minevikus ja tulevikus selgust saada.

Seda romaani peetakse David Grossmani loomingus tähtsaimaks ja seda on tõlgitud paljudesse keeltesse. Romaani ülesehituses võib oletada juutide ja araablaste igikestva vastasseisu ja ühtepõimumise suurt kujundit.

Milan Kundera

"Naeru ja unustuse raamat"

Prantsuse keelest tõlkinud Pille Kruus

“Naeru ja unustuse raamat” ilmus prantsuse keeles 1979. aastal, kui Milan Kundera oli neli aastat varem oma sünnimaalt Tšehhoslovakkiast Prantsusmaale emigreerunud. Raamat koosneb seitsmest lookesest – variatsioonist mäletamie ja unustuse, naeru ja tragöödia teemadel –, mis kulgevad paljuski 1968. aasta sündmuste taustal Böömimaal (ta keeldub seda nimetamast Tšehhoslovakkiaks). Lugudesse inimestest ajalookeerises on põimitud autobiograafilisi elemente (Kundera muusikateadlasest isa, kirjaniku väljaheitmine kommunistlikust parteist, juhutööd režiimi rangenemisel) ja esseistlikke arutelusid. Need on lood kommunistliku aparaadi ponnistustest kustutada rahva mälu (“Rahvaste põrmustamiseks,” ütles Hübl, “võetakse neilt alustuseks mälu. Hävitatakse nende raamatud, kultuur, ajalugu.”) kui ka lihtsalt inimmälu armetusest. Need on lood kahest vastandlikust naerust (“Kui kuradi naer viitas asjade absurdsusele, siis ingel tahtis hoopis tunda rõõmu selle üle, kui hästi on maa peal kõik korraldatud.”)

Taas saab nautida Kundera briljantset oskust panna inimhinge- ja ajalookeerukused lihtsatesse sõnadesse.

Edward Rutherfurd

"London"

Inglise keelest tõlkinud Rein Turu

Raamatus kirjeldatakse Londoni ajalugu roomlaste ajastust tänapäevani. Et tegu on aga ikkagi romaaniga, siis ilmneb see ajalugu inimsaatuste kaudu. Lugeja ees avanevad nii erinevate inimeste elud nagu rooma-aja pisivõltsija Julius, Dame Barnikel, kelle kõrtsis pidutseb Chaucer koos oma kaasaegsetega, Edmund Meredith ja Shakespeare'i Globe'i teatri näitlejad ning paljud teised.

Tuula Karjalainen

"Tove Jansson. Aeg töötada, aeg armastada"

Soome keelest tõlkinud Kadri Jaanits

Tove Jansson (1914–2001) on üks armastatumaid soomerootsi kunstnikke ja kirjanikke. Tema uue biograafia pealkiri põhineb Tove Janssoni eksliibrise tekstil. Töö ja armastus olid Tovele terve elu kõige tähtsamad. Ja just selles järjekorras. Tove elu ja kunst olid omavahel tihedalt põimunud. Ta kirjutas ja maalis omaenese elu ning leidis materjali lähiümbrusest: sõpradest, saartest, reisidest, ka isiklikest kogemustest. Tema elutöö on hiiglaslik. Tegelikult peaks sellest rääkima mitmuses, sest ta tegi ära mitme inimese elutöö nii muinasjuttude looja, illustraatori, maalikunstniku, kirjaniku, lavastaja, dramaturgi, luuletaja, poliitiliste karikatuuride joonistaja kui koomiksikunstnikuna. Tema sünnist möödub 2014. aastal sada aastat. Käesolev raamat on esimene eesti keeles ilmunud elulooraamat Tove Janssonist.

Tuula Karjalainen (1942) on kunstiajaloolane ja kirjanik, kes on muu hulgas töötanud Helsingi linna kunstimuuseumi ja Soome kaasaegse kunsti muuseumi Kiasma juhatajana.