Björk mulle meeldib, mul on Björkist raamat. See on üks suurimaid komplimente, kui on kellestki raamat, palju suurem kui see, et on tema plaat.

Kontsertplaatide vajalikkust ma ei näe, need on ainult inimestele, kes on kontserdil käinud, „Biophilia Live“ ei ole aga plaat. Muusikaplaadi saab ka, aga ainult koos kontsertfilmiga, sest Björk on kahtlemata üks neid, kes lükkab piire. Björgi kauane elukaaslane on kunstnik, ja rõhub see kontsert visuaalidele taustaekraanidel. Björk on öelnud, et talle meeldiks habemega naised, ja habe on talle ka siin filmis maalitud.

Tuur toimus ebatraditsioonilistes paikades, näiteks muuseumides, kuigi filmiti see kontsert Londonis Alexandra Palace’is 2013. aasta septembris ja näidati pärast ka sadades kinodes üle maailma, sealhulgas Tallinnas.

„Biophilia“ oligi algul mõeldud 3D-teadusmuusikalina. Nime sai Edward O. Wilsoni 1980ndate raamatu järgi. Björk on lapsemeelne ja „Biophiliaga“ kaasnevad äpid olid mõeldud 10-12-aastaste harimiseks.

„Biophilia“ jaoks said leiutatud spetsiaalsed muusikariistad, kuid kas neid ka laval kasutatakse, on iseasi. Vähemalt nende tunne on paigas, tema harukordne hääl ja eksperimentaalsus on paigas, taktimõõdud varieeruvad ¾-st 17/8-ni, aga üldiselt midagi eriti aktiivset ei kõla, 49-aastane Björk eelistab rahulikku. Elavust tekitab enam 24-liikmeline blondide kaunitaridega naiskoor, kes on ka kargelt põhjamaiste tantsutüdrukute eest.

Mitmele viimase plaadi loole on sõnad kirjutanud Islandi luuletaja Sjon, Björki aastakümnetepikkune koostööline. Björk kannab ette ka varalahkunud Mark Belli kaks ambienttechno-lugu.
„Biophilia“ mulle väga ei meeldinud, veidi igav on, või nõudis ehk liiga suurt vaeva selle tehnoloogiast läbimurdmine, „Vespertine“ oli kõige põnevam, kuigi samuti aeglane. „Homogenic“, „Vespertine“, „Medulla“ – tema kõrgaja triloogia, pärast seda on alanud aeglane allakäik. Aga see on loomulik, nii on kõigil.

Blu-ray’ga käib kaasas Channel 4 saade „When Björk Met Attenborough“, milles lauljatar, kes võitleb Islandi looduse puhtuse eest, vestleb muusikast loodusemehe David Attenborough’ga, selle filmi narraatoriga, oma suurima inspiratsiooniallikaga, nagu Björk ise on tunnistanud.

Huvitavam Björki uus projekt on juunis ilmunud album Death Gripsiga, mille puhul initsiatiiv ilmselt ei tulnud küll temalt.