Arvustus. Björki ja Arca standardite sõda ({{commentsTotal}})

Björk
Björk Autor/allikas: AFP/Scanpix

Uus plaat

Björk

„Utopia” (One Little Indian)

7/10

Arca sai kätt proovida juba Björki eelmisel albumil, aga väidetavalt tuli siis tema käsi mängu alles postproduktsioonis. „Utopial” on Arca algusest peale laulukirjutuse protsessi kaasatud. Moodsale ajale kohaselt on tegu ääretult kompleksse asjaga. Björk pole ju kunagi üheplaaniline, vaid jutustab suurt lugu, kus seob isiklikku traagikat, meelepetet ja kõikvõimalikke tehnilisi vahendeid rööbiti eri platvormidel. Kõike filosoofiliselt põhistatud, tulevikumaailma tervitaval, südikal ja terviklikul kujul.

Kokku said kaks artisti, kelle maailmad moodustavad juba iseseisvalt selgelt äratuntava esteetilise raami, kuhu võib põhimõtteliselt ükskõik milliseid mõtteid sisse susata kuulajat kognitiivsest dissonantsist eemale tõukamata. Mõlema muusikasse kodeeritud tuttav ebamugavustunne mõjub absurdsel kombel alati turvaliselt – firmamärgi mänguline sarm sõidab kindlalt igasugustest kahtlustest üle.

See on võimaldanud Arcal viimase aja loomingus meloodilisuse poole liikuda, aga ikka uuenduslikuks jääda. Björki vokaalmaneer teadagi tihti pärsib meloodiaid, tema standard on standardite kaotamine, nii on alati keerulisem tema suhet muusikalise tausta suhtes paika panna. Tema lähenemine püüab näida lõputult katselisena nagu karge põhjamaine madaltempo free jazz.

Arca kompositsioon ja Björki laul töötavad „Utopial” mitmes loos parajalt mõistetavas suhtes tandemina alludes sarnastele rõhuasetusetele pinge kasvatamisel ja fookusest eemaldumisel, kus vokaal saab instrumentaaliga sõbrunemiseks ka efektidelt natuke julgustust, rütmides tekib heakõlaline loogika ning Björkile iseloomulik artikulatsioon tundub selle tuules endiselt ja igavesti köitev („Arisen My Senses”, „The Gate” - vaadake alt videot, „Body Memory”, „Sue Me”, „Saint”). Aga utoopia on alati liiga hea, et olla tõsi.

Enamikul plaadist käib teatav standardite sõda, pidev võitlus piiratud tähelepanu pärast, mis kahjuks lõpeb osati tähelepanu defitsiidis. Äkki on album liiga pikk, Björki pikim seni. Info sõelumine on väsitav töö ja ei garanteeri tulemuse kaalukust. Siin tuleb mitmel puhul pettuda. Björk võiks teha lõputul arvul samaväärse toimega hääleharjutusi, üldmulje ei saaks sellest eriti kõigutatud. Mõneti ongi see samas ju tema häälekasutuse unikaalne fenomen.

Arca nime kandval lõuendil on lihtsalt päris keeruline ammu omandatud avangardi viljelda, eriti, kui instrumentaali saundid vallutavad üha uusi territooriume, aga vokaalkäsitus jääb suhteliselt ahtasse vahemikku võrdlemisi uimaselt suikuma. Björk suudab üsna pisikeses heliamplituudis täitsa palju vingerdada. Meeldiv üllatus olnuks näiteks võtta muuhulgas suund mingi minimalismi pühitseva sadeliku laulumaneeri poole.

Ma saan vaid ette kujutada, millises vormis Björki esialgsed ideed kerkida võisid. (Võib-olla selliselt nagu albumi lõpulugu „Future Forever” – vaikusest sirguv õrnakoeline, aga püsiv kõdi, milles puhkeb Björki vokaali kõlavärvide tegelik ressurss imeilusa viisi saatel päriselt õide.)

Kardan, et paljudel puhkudel eelistaks ma tutvuda just nende demodega ilma Arca panuseta või siis Arcaga üksi ilma Björki vokaalita. Ei tea siis, kas nad ikka teineteist täiustavad, aga paratamatult olen sunnitud selle albumi kahepäiseks mõtlema. Nii leian end iga teise loo käigus kuulamas „Utopiat” vastu Arca tänavust albumit, millega võrreldes üritab produtsent aukartlikult helivõtete massiivsust tagasi hoida. Ikka selleks, et rambivalgust rohkem Björkile jätta.

See avab aga võimaluse toretsevatele detailidele: kammerlikele klaveri- ja keelpilliklimberdustele, vilepilliuminale ja linnulaulule. Midagi baroklikku siin tõesti on. Korrapäratu pärl, mis sõnaühendina kõlab veatult, aga elusast peast nii positsioonikas koosluses samal ajal ka veidi forsseeritult. 

Toimetaja: Valner Valme



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: