ERRi ajakirjanik Anna Gavronski rääkis Vikerhommikus, et filmide temaatika ja kangelaste juurde jõudis ta juuri otsides, ka tema vanaisa oli juut, kes küll palju ei rääkinud oma poegdadele ajaloost, ning kord Iisraelis käies mõistis ta ise, kui vähe ta tegelikult teab juudi rahva traagilisest saatusest.

"Kui on veel elus neid inimesi, kes saavad rääkida, tuleb neilt küsida," ütles Anna.

Anna Gavronski ütles oma autorifilmidest, et ta arvas, et teeb filme minevikust ja mäletusest, aga täna tundub talle, et need lood on praegugi meie ümber - ka tänasel päeval, näiteks Ukrainas on inimesel vahel ainuke võimalus kas põgeneda või surra.

Enamuse nende inimeste juurde, kes tema filmide kangelasteks said, juhatas Annat legendaarne kunstnik Siimi Škop. Dokumentaalfilm „Parimad sõbrad igavesti“ (2012) jutustabki nelja juudi vanaproua igavesest sõprusest.

2014. aastal valminud intervjuufilmid ( Anna Gavronski lõputöö Londoni filmikolledžis) „Isidor Levin: üks väheseid, kes jäi Judenfrei riigis ellu” ja “Eesti ema juudisoost laps: Guido Pant” jutustavad Lätist pärit Isidor Levini ja juudi ametnikust poja Guido Pandi üleelamistest Saksa okupatsiooniaegses Eestis aastatel 1941-1944.