Ameerikas, Seattle’is tegutsevate Stasi (Stasia Irons) ja Cati (Catherine Harris-White) duo THEEsatisfactioni alternatiivsemat laadi lummav naiste hiphop on nauding ja rahuldus sõna otseses mõttes. Rahustaval sünditaustal kõlav sensuaalne ja souline naisvokaal teeb kõrvale õrna ja kütkestava pai.

Sujuv sõit helimaastikul, mis kuvab mõttesse pildi kahest mustanahalisest leedist autoga mitte kihutamas, vaid elegantselt õõtsumas ja vestlemas afroameeriklaste väärilisest tunnustamisest ja naiste õigustest. Albumi funkiliku, ühe kihvtima pala "No GMO" lüürika "We drift whereto no one needs to know / Just sit back and watch the scroll" ilmestab kogu albumi laid back mentaliteeti imehästi. Selline atmosfäär pole küll pelgalt taustaks, kuid teeb duo teisest albumist suurepärase autoplaadi. Ummikus närvitsemise asemel tahaks lihtsalt THEEsatisfactioni saatel loksuda.

Kuid see kulgemine teeb kohati liiga uimaseks, mõjub veidi kiretult ja üksluiselt. Ükski lugu otseselt ei nakata. Album justkui voolaks meelte vahelt läbi. Pigem sõnades kui muusikas on Stas ja Cat teravamad, kaasahaaravamad. Rütmikamad ja progresseeruvamad lood nagu eelmise albumi "Queen S" uuelt plaadilt kõrva ei hakka. Enim jääb kummitama ilmselt müstilisem ning lausa mantrana mõjuv "Recognition" (koostöös Shabazz Palacesi ja Erik Bloodiga). Samuti köidab plaati sissejuhatav õrnadel, kuid sugestiivsetel löökpillidel ja vokaalil "Prophetic Perfection".

Cat ja Stas jäid produtsentidele kõrva just pärast Shabazz Palacesi esimesele albumile "Black Up" (2011) tehtud koostöölugu. Ootaks THEEsatisfactioni järgmiselt albumilt shabazzilikumat intensiivsust ja julgemat muusikalist aktsenti.