Juuli, Itaalia, puhkus. Teateid Eestist püüdsin vältida, eesmärgiga välja lülituda. Uudis kosmose-hiphoppi sõudva Shabazz Palacese saabumisest Eestisse loomulikult pressis läbi. Sinna lähme, ütlesin vanemale pojale. Mind ainult üllatas, et maailmanimega hiphop-duo esineb nii väikses kohas nagu Sinilind.

Oktoober, Tallinn, Sinilind. Hõre saal. Soojendusesineja DEW8 lõpetas, tühi põrand. Kas rahvas imbub pragudest välja? Mitte eriti. Lavaesine saab siiski viisakalt täis, aga inimesi on silma järgi mitte üle 80. Peamiselt noored muidugi, aga mitte iseloomulik hiphopiskeene. Aga Shabazz Palaces pole ka tavaline hiphop-bänd. Mind siiski üllatas, et maailmanimega hiphop-bänd esineb nii väikses kohas nagu Sinilind ja see ei tule täis.

Kultuuriportaali 2014. aasta aasta plaatide valimisel hääletas 35liikmeline muusikaspetsialistide žürii Shabazz Palacese "Lese Majesty" tipp50 seas 14. kohale.

Tutvustuseks. Shabazz Palaces on Ishmael Butler ja Tendai "Baba" Maraire teevad ulmelist afrofuturistlikku eksperimentaalhiphoppi, kus räpist tähtsamad on elektroonilised saundid ja ülimalt vahelduvad rütmid. Põhiline muusikamees Butler on 30 aastat tagasi kogunenud ja 90ndatel kaks märgilist albumit loonud jazz-räpp-kollektiivi Digable Planets põhiliige. Shabazz Palaces on alates 2011. aastast neli albumit meisterdanud, millest kaks, "Quazarz: Born On A Gangster Star" ja "Quazarz vs. The Jealous Machines" ilmusid korraga sel suvel.

Kontsert. Ishmael ja Tendai tulevad vaikselt lavale ja hakkavad tervitamata tegutsema. Ishmaeli laud on kaetud digitaalsete vidinatega, lisaks ta räpib. Tendai mängib päristrumme ning laulab soulimaid kohti kaasa.

Kõlasid lood kahelt uuelt plaadilt ("That's How City Life Goes", "Moon Whip Quäz" jm), aga ka kahelt varasemalt. Tegelikult on raske öelda, mis lood olid, sest paljud jäid poolikuks, Ishmael miksis neid kohapeal kokku ja etteastet nägemata võinuks seda pidada DJ-setiks Shabazz Palacese loomingust. Mu ühe nende lemmikloo "They Come In Cold" ("Lese Majesty" pealt) motiivid tulid näiteks korduvalt.

Kogu sündmus oli pigem tubane ja hubane elutoakontsert kui põrklev ja kehtestav räpi-show. Muidugi neil läiget ega laiamist pole, Shabazz on kontrakultuuri võrse, aga kus siin see kosmos on?

Nii. Kosmos on eelkõige artistide peas, Shabazz Palacese taotluses. Shabazzi juured on afrofuturismis, ulmefilmide heliribades ja electro-popis. Sun Ra, Pharoah Sanders, Afrika Bambaataa, Hieroglyphic Being, Africans With Mainframes, võimsad pürgimused inimkonna hällist kaugele tulevikku, abiks rütm ja tavapopi vagudesse mittemahtuv visioon.

Palju sellest Sinilinnu kambrisse mahtus ja jõudis? Kosmiline mõtteviis ei pea võtma massiivset kuju. Shabazz teeb muusikat minimalistlikus vormis: vaiksed vahemängud, omavahel suhtlevad biidid, lihtsad sündikäigud, harvad sämplid. See kõik on aga boheemlik ja jätab kohati juhusliku mulje ja täpselt seda me ka Sinilinnus tunnistasime. Kuna ideid vohas, siis ei kurda nõrga saundi üle, seda enam, et teises reas seistes (minu ees tantsiskles kolm-neli noort) käisid bassid elu eliksiirina läbi kere, võngutasin õlgadelt maha kontoris arvuti taga küürutatud tunde. Nii võib elada.

Mõni päev varem juhtusin külastama Puuluubi kontserti sarnases väikses ruumis. Tekkis mitmeid võrdlusmomente. Kaks keskealist ekstsentrikut teevad täiesti omalaadset muusikat, minnes paiguti ekstaatiliseks. Ka Puuluubi Marko Veisson räppis, küll vene, küll pseudo-tšehhi, küll keeles, mille ma ristisin ladina-ketšua. Puuluup gruuvib folgist ja pungist hullu luuperi-house'i välja, kõik sünnib kohapeal.

Näiline juhuslikkus on seejuures mängu osa nii Puuluubil kui Shabazz Palacesel, see ei tähenda lohakust, sest Shabazz on pühendunud. Isegi niivõrd, et kontsert venis ligi kahe tunni pikkuseks. Pool tundi sellest oli selgelt ülearu, sest vahepeal hakkas fookus kaduma ja lavakava tahtnuks toimetamist. Tunni ja veerandine etteaste jätnuks kokkuvõttes kompaktsema, selgema ja säravama mulje. Näis, et Ishmael ja Tendai ekslevad vahepeal pimeduses ja otsivad piirid kaotanud ruumis oma planeeti. Vast käib see impro ning ühelt palalt teisele hüppamine asja juurde.

Mõndagi ongi Shabazzil sisse programmeeritud. Nende teletupsutants tundub spontaanne, aga YouTube reedab, et pole. Rütmi kõikumised biidivahetustel ja meloodiate "mahajooksmised" on ka tegelikult plaatidel.

Lõpupoole tõusid tuurid taas üles, kõlas näiteks Dee Dee Sharpi seljas sõitev soulitõstuk "Shine A Light". Veel kohale jäänud publik (küllap osa teismelisi pidi koju ka minema, reede koolipäev ja) ja grupp võisid sõpradena laiali minna. Aitäh sellist asja siia toomast!