Pedagoog meenutas, et maailmakuulsal balletisolistil olid pikad käed, pikk kael ja väike pea ning seetõttu ei saanud keegi, kellel neid omadusi ei olnud, päris samamoodi tantsida. "Tema sureva luigega ei anna mitte kedagi võrrelda," tõdes Randviir ETV saates "Ringvaade".

Nõukogude korra ajal oli Plissetskaja mõnda aega väljasõidukeeluga ning ei saanud seetõttu väljaspool liitu suurtel lavadel esineda. "Kui ta välja sai, siis ta vallutas selle läänemaailma," meenutas ta. Baleriin meeldis kohe nii moeloojatele kui publikule.

"Mul on tunne, et ta sündis natuke liiga vara," arvas Randviir. Plissetskaja annet oleks tema hinnangul vaja just praegu, kaasaegse balleti juures.

Plissetskaja teadis oma väärtust ning polnud ka suu peale kukkunud. "Edu ei sega mitte kunagi. Edu on olemasolevast peamine. Kõik, mida ma oman, annan inimestele," ütles ta 1989. aastal Urmas Otile antud intervjuus saates "Teletutvus: Maia Plissetskaja". Ta ütles, et ei kuulu artistide hulka, kes teeb midagi enda jaoks. "Tunnen end laval hästi. Võib-olla paremini kui elus," tõdes Plissetskaja.