Andekad inimesed on andekad. Vähemalt osal neist on võime tõmmata omasuguseid ligi, koonduda, et siis jälle üksteisest eemalduda ning endasse tõmbuda. Aga nii, et sellest ei sünni draamad ja tülid, vaid hoopis midagi põnevat muusikalises plaanis – kas mõni uus bänd või sooloplaat. Selline mõistujutt siin keerleb mul peas kui üritan meelde tuletada ja ritta panna USA idaranniku indieskeene kullafondi Ducktailisi, Real Estate'i ja Alex Bleeker & The Freaksi ninamehed ja bändikaaslased. Olgu siis enne plaadist kirjutama asumist asjad selged: Martin Courtney on Real Estate'i frontman. Bänd, mille ridadesse kuuluvad veel Matt Mondanile (Ducktails) ja Alex Bleeker (Alex Bleeker & The Freaks). Mõlemad sulgudes nimetatud kollektiivid on sel aastal juba ka väärt plaadid väljastanud, samal ajal kui mullu fenomenaalse "Atlase" ilmutanud Real Estate ise tänavu rahulikumalt võttis.

Martin Courtney (ja samamoodi tema eelnimetatud kamraadid) kasvasid koos üles New Jersey vaikses äärelinnas. Rahulikus-rohelises keskkonnas, kus pole kohta liiklusummikutel, kahekordsetel bussidel, närvitsevatel turistidel ja lõpututel alarmsõitukite sireenidel. Samal ajal on aga maailmalinna New Yorki lähedus tuntav ja tunnetatav. Täpselt sama kontrastsed on "Many Moonsi" meeleolud. Plaadiümbrisel puude vahel kulgev suvine raudrohuallee-etüüd viitab üheselt maalähedusele ja seda agraarset rahu on siin plaadil hästi tajuda. Siin on (indie)folki, viiuleid, melanhooliat ja lõdva "kõrs hambus" oleskelu meeleolusid. Kuhugi pole kiiret, pikendame suve ja tšillime jõuludeni, eks siis näeb, mis saab. Plaadi instrumentaalne nimilugu ongi lausa hipifolk või kuhugi easy listening'i kanti suunduv ood hedonismile. "Northern Highway" (vaadake alt videot) aga selle albumi kontekstis on hoopis lugu eneseotsingutest ja armastusest, mitte diislilõhnaline hümn tehnika arengule.

Teisest küljest paistab kõik kalkuleeritud ja täpselt välja arvestatud. Või noh, tegelikult pole siin muidugi matemaatikaga mingit pistmist, need lood lihtsalt sobivad kuulamiseks ka suurlinnas, see plaat on müügil Urban Outfittersis ja videosid lingib Vice Magazine. See muusika on hetkel moes ja kõlbab peale panna nii Starbucksis kui Zavoodis. "Many Moons" on popmuusika sõna parimas mõttes ja muusikakriitikud on jällekord ümber sõrme keeratud, sest Courtney eeskujud on ka nende lemmikud – Felt, Teenage Fanclub, Yo La Tengo, Burt Bacharach ja The Byrds kui nimetada mõned. Ja loomulikult peab lõpetuseks veelkord ära mainima ka Real Estate'i enda, kelle moodi Courtney muusika enim kõlab, aga need ongi ju tema enda kaks nägu, erinevad, aga samas äravahetamiseni sarnased.

See ei ole täiuslik popmuusika, aga mõnus peatuspaik selle otsinguil.