Kaupo Meiel: ajalooga jäädaksegi klaarima, aga järjest enam vaba mõttelendu sõuab ka peavoolu
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2015 aastaauhindade põhižürii liige Kaupo Meiel ütles ERR kultuuriportaalile, et oli jama ja kirgastumist, ja oli ka miskit, mis tegi vau ja piu ja pau.
Milline oli kirjandusaasta? Mis torkas silma, kas oli mingi tendents, mida esile tuua?
Minu jaoks oli lõppenud kirjandusaasta eelkõige tugev proosa-aasta. Suurt rolli mängisid selles kindlasti kaks romaanivõistlust, mis tõid tugevaid töid nii vanadelt tegijatelt kui tugevaid töid uutelt autoritelt.
Romaanivõistlustel ära märgitud teoste kõrval ilmus samal ajal samuti väga head ilukirjandust. Julgeks öelda, et eesti proosakirjandus elab suurepäraselt, natuke veel ja juba säravalt. Kaur Riismaa sisenes jõuliselt proosasse, Paavo Matsin läheb iga raamatuga järjest paremaks, Armin Kõomägi "Lui Vutoon" avas autori minu jaoks täiesti värskest ja tugevast küljest, Märt Lauril tasub silma peal hoida, Mart Kivastik võib olla heitliku tasemega, aga oma parimail hetkil teeb ta super asju, Olavi Ruitlase iga uus raamat on Sündmus ja nõnda edasi.
Luuleaasta pakkus üllatusi vähem, paljud luuletajad tegid raamatuid oma tuttaval tugeval tasemel, oli head, oli halba, oli keskpärasust, häma ja ilu, jama ja kirgastumist. Vau ja piu ja pau tegi minu jaoks Vahur Afanasjev oma "Tünsamäe teoga”.
Millised teemad leidsid uues eesti ilukirjanduses kajastamist?
See mulje võib mul petlik olla, aga teemade ring on laienemas. Ajalooga küll klaaritakse, jäädaksegi klaarima, kuid selle kõrvale hiilib järjest enam vaba mõttelendu ja julgust, eksperimentaalsuski sõuab nii-öelda peavoolu. Keskmes on aga jätkuvalt inimesed, nende saatused ja tunded oma lõputus mitmekesisuses.
Mille põhjal lõpuks valisite, kas vaidlesite žüriis palju?
Igal žüriiliikmel olid oma eelistused, millest osa kattus kolleegide omadega, osa sootuks mitte ja eks see žüriitöö hõlmabki kompromisside tegemist, midagi pole parata. Ühisosa siiski leidus ja väiksed vaidlused teineteise mõistmise õhkkonnas said samuti peetud. Kui nominentide nimekiri oleks ainult ühe žüriiliikme nägu, oleks asi päris hull, meie puhul, usun, on nimekiri terve žürii nägu.
Mis jäi välja ja kripeldama?
Ma ei taha öelda, et "jäi kripeldama", seda poleks mul žüriiliikmena viisakas teha. Küll edastan siinkohal tänud Jaan Pehkile luuleraamatu "Kohtumine tervisega" eest. Jaan, sa oled meheks saamas ja ma olen õnnelik, et saan sellele kaasa elada! Samuti tervitan luuleraamatu "Mingi kala" autorit Andra Jõgist. Andra, sinus on peidus veel enam, kui sa ise arvad, lase sel tulla! Jüri Kolki tervitan samuti ja kinnitan, et tema tund, tähetund, veel tuleb. Samuti tänan tehtud töö eest eesti luulerindel (:)kivisildnikku!