Ivo Lill: Ohakas oli samasugune karvane ja paljasjalgne jurakas nagu mina ({{commentsTotal}})

"OPis" rääkis Eesti kunstiuuendaja Valdur Ohakasest Ivo Lill, põimides selle tugevalt ka enda kogemustega.

Ivo Lill kinnitas, et Valdur Ohakas oli nende jaoks täielik imemees. "See oli nii põnev aeg - mina sattusin Kütiorgu keskkooli ajal ja vanemad viisid mind vaatama kunstnikku. Nad olid Ohakate sõbrad ja ma olin oma teada kõva hipi sel ajal, käisin paljajalu ja olin kõva mees." Lill tõi välja, et ta ei viitsinud üldse minna sinna mingi akadeemilise vanahärra juurde. "Kui ma sinna jõudsin, siis ma olin äratehtud, sest vastu tuli täpselt samasugune karvane ja paljajalu jurakas, kes ütles mulle, et mis sa kurat passid, tule lähme sööme pannkooke - selle peale ma olin ära tehtud."

"Valdur oli totaalne boheem ja tohutult inspireeriv inimene," sõnas Ivo Lill ja lisas, et ta oli ühe aasta Ohakase juures nagu maalikoolis. "Läksin hommikul sinna nagu tööle, aga et ta oleks mulle midagi konkreetselt õpetanud, seda ei olnud. Ta tuli sust mööda ja ütles, et tõmba siit natukene," täpsustas ta. "Valdur andis sulle täieliku vabaduse, aga ta ise kuidagi oma olemisega inspireeris nii palju, et kogu selle sõpruskonna ta tegi lihtsalt oma olemisega kunstnikeks."

Raamatu asjus tahab Ivo Lill eelkõige tänada muidugi Ilmar Kruusamäge, kes oli selle initsiaator ja asja tegelikult kokku pani. "See mõte oli küll kõigil juba ammu, aga keegi ei jõudnud seda ette võtta," ütles Ivo Lill. "Valdur tuli aga rehabiliteerida, sest teatakse ainult tema neid pruune pilte, mida ta tegi 70ndatel-80ndatel, mis oli igas Eesti kodus ja kolhoosi sööklas üleval. Ta pritsis neid ikka võimsalt." Ta tõi välja, et sealjuures on Ohakal ka väga palju head - niisugust täielikku meistrikäpaga tehtud loodustunnetuslikke pilte, millest on ka plaanis nüüd teha näitus. "See raamat on joonistustest, mida suurt keegi ei tea - selles mõttes oli ta ikka täis laksuga kunstnik, kes oli nii pühendunud, et joonistas kogu aeg. Kui ta ei maalinud, siis ta joonistas."

Lille sõnul suhtuti Ohakasse absoluutselt ebaõiglaselt, kuna ta oli liiga vaba mees tolleaegse süsteemi jaoks mis sel ajal oli. "Kui ta oli ikka paar topsi võtnud ja ja sai kokku mingisuguste parteiliste kolleegidega või funktsionärist kolleegidega, siis ta pani ikka pasunasse ära. Otse, ilma pikalt õiendamata." See-eest hoidis ta Ivo Lille sõnul pigem omaette. "Mina olen teda pidanud küll kõige kihvtimaks Eesti kunstnikuks, aga kriitikud arvasid sel ajal teisiti."

"Kütiorgu kogunes kogu vabameelne seltskond – muusikud, kirjanikud, kunstnikud, samuti oli seal tohtreid ja juriste, igasugust rahvast," leidis Lill ja täpsustas, et seal siis arutleti, joodi kohvi, räägiti juttu, tehti metsatööd, käidi kalal ja seenel. "Kogu see loodus ja Ohakate oma niisugune olemus - see nii palju vedas inimesi kokku, mis oli tõeline ime. Majanduslikult oli muidugi ka niimoodi, et eks ta nende pruunide piltidega teenis sel ajal päris hästi." Selle raha eest ei ostetud tema sõnul aga omale Volgat, vaid see raha neile laiali, kes olid omadega hädas.

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: OP



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: