23. veebruar kuulutati disainipäevaks ({{commentsTotal}})

Eesti Disainerite Liit koostöös Disainiööga on otsustanud 23.veebruari kuulutada disainipäevaks.

Algatajad loodavad, et sellest saab tore traditsioon, mil saame paremini tuttavaks kohalike disainerite loominguga, vahendas "Aktuaalne kaamera". Eesti Disainerite Liidu esinaise Ilona Gurjanova sõnul on eesti disaini suurim probleem meie turu ja tootjate vähesus. "Siinne turg ei elata neid disainereid ära, kes on saanud individuaalõppe näol kalli väljaõppe. See keskkond, kuhu nad seejärel satuvad, ei ole neile kuigi sõbralik. Tööstus neid väga tööle ei võta ning vaid 30% disaineritest pakub enda teenust. Ülejäänud 70% peab oma oskusliku haridusega kuidagi ise hakkama saama."

Eesti Disaini maja on tegutsenud 5 aastat eesmärgiga koondada eesti disainereid ning anda neile võimalus end näidata nii kodu kui välismaal. "See on ammu teada, et eestlased saavad tuttavaks alles välismissioonidel - seda on palju juhtunud, et Eesti disainerid kohtuvad alles siis, kui väljasõidu teeme," ütles Gurjanova selgituseks.

Puidutoodete disainer Elmet Treieri disainitud lego-põrand on tehtud Saksamaa tootmisjääkidest. Arvuti abil toodetakse jääkidest ilma kadudeta täpse mõõduga detailid, millega on võimalik väikese töö ja ajakuluga katta sadu ruutmeetreid põrandaid. "Eelkõige peab vaatama, mida saab puutükist teha, et temast oleks rõõmu või kasu, sest alles siis saab talle selle elu anda. Niisama ei ole mõtet puutükki teha, tal peab olema mingi funktsioon," tõdes Treier.

Nahakunstnik Stella Soomlais ütles, et hea disaini üks omadusi on jätkusuutlikkus ja disaineri vastutus oma loomingu eest ka pärast selle tellijale üle andmist. "Ma olen juba disainimisel arvestanud sellega, et ma saaks teatud detailid pärast hoolduseks lahti võtta, sest mõned osad kuluvad koti puhul paratamatult kiiremini - see on üks asi, mis on minu koti puhul erinev. Lisaks ka see, et minu kott on Eestis tehtud ja selle lugu on kodumaine."

Disaini päev toimub 23. veebruaril kell 12-18 Eesti Disaini majas.

Toimetaja: Kaspar Viilup



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Eesti noor disain "Uus vaev" avamine

Galerii: tarbekunsti- ja disainimuuseumis avati Eesti disaini vastuolulisi 80ndaid käsitlev näitus

Neljapäeval, 22. veebruaril avati Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit esitlev näitus. Näitus pealkirjaga "Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel" keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: