Koolon. Johannes Veski: lihtsaks muutuvad asjad siis, kui astud fantaseerimisest sammu edasi ja hakkad midagi tegema ({{commentsTotal}})

Värskes "Koolonis" vestles Erni Kask lavastaja ja Cabaret Rhizome'i juhi Johannes Veskiga. Saates räägivad nad Erinevate Tubade Klubi ja teatri toimimisest üldiselt.

Teatri loomise juures on Veski sõnul kõige raskem olnud algusmomentidel ülejäänud seltskonna veenmine. "Muude asjade teisejärguliseks pööramine ja oma maailma loomine, see peab meie kõigi jaoks sama tähtis olema, siis saame sellele asjale mingisuguse jõu ja mineku taha. Mingi piirini on see vaidlus, mis käib tänase päevani, aga ma usun, et see ongi see igipõline vastasseis eestvedaja ja kaasatulijate vahel. See raskus on ulatunud omaette mõtisklemistest kuni väga valjuhäälsete konfliktideni, aga mulle tundub, et see on loomulik, et igasugune taoline suhe selliseid etappe läbib."

Veski tunnistab, et võib-olla on maitseeelistuste kehtestamine jäänud tema õlule, aga üldiselt on koosoldud aeg kollektiivi eelistused sarnaseks muutnud. "Kõik kes siin on, on piisvavalt targad ja kogenud inimesed, et kui midagi täidab meie eesmärke, mille oleme ühiselt seadnud, siis saame sellest kõik ühtemoodi aru. Kui on mingit nohisemist, siis üldiselt nohisevad kõik korraga. Selle aja jooksul, mis me oleme koos olnud, oleme hakanud hindama samu asjaolusid," kinnitas Veski, et hääletamist kui niisugust nad vajalikuks ei pea.

Tema sõnul on kõige olulisem fantaseerimise faasist edasi jõuda ja tegutsema hakata. Nii on Cabaret Rhizome'il Erinevate Tubade Klubi, koht kus olla ja tegutseda. "Kõik, mis tuleb pärast seda kui oled tõsimeelse otsuse vastu võtnud, et nüüd tegutseme, mitte enam ei fantaseeri ja ei pillu ideesid ja vastutust teineteise suunas, sealt edasi jääb lihtsam pool elust - järjepidev käsitöö. Luupainajalik on kõik, mis sellele eelneb, kui sa ei tea, mida teha tahad, siis on üsna halb olla."

Cabare Rhizome alustas Kaarli puiesteel asuvast väikesest pimedast ruumist, mis oli sellegipoolest populaarne ja õdusa atmosfääriga. Kuigi Veski sõnul on Eesti etenduskunstide maailmas veendumus, et tingimata ei pea olema oma kohta, sangpommina mõjuvat renti ja kommunaalkulusid, siis tema arvates on oluline, et oma asjade tegemiseks oleks ruum, kuhu saab luua oma maailma ning kus kehtivad enda reeglid. "See puudutab ka minu kodust sfääri, mul on alati ka seal olnud olukord, et mulle meeldib oma territooriumil asju ajada. Vajan midagi, kus tunnen end kindlalt, kus saan olla omas tempos. Sealt see pihta hakkas. Otsus või nägemus oli see, et tahame seal palju aega veeta, kõiki oma asju seal teha, siis tuli see teha ka väljakannatavaks."

Toimetaja: Jaanika Valk



SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui tsensoreid, aga tööharjumustelt oli vanakurat ise nii enda tervise kui teiste vastu.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: