"Londonis toimuv Euroopa Kirjandusfestival, varem nimetuse all Kirjandusöö, on kokku toonud nii kirjanikke kui kirjandushuvilisi üle kogu Euroopa. Festivali raames toimub ka kogumiku "Best European Fiction 2016" esitlus, kuhu on valitud mu novell "Apartment for Rent". "Best European Fiction" on raamat, kuhu igal aastal valitakse paremik Euroopa novellidest. Seda annab välja John O'Brieni Dalkey Archive Press ning see on pikkade traditsioonidega kirjastus, mis omal ajal andis välja näiteks Gertrude Steini teoseid. Varasematel aastatel on sellesse kogumikku valitud ka Toomas Vint ja Rein Raud.

Minu lugu "Apartment for Rent" ("Bannõi põiktänav") on inimlikust üksindusest suures linnas, kus vanaproua Lidia pakub välja korterit, mida ta kunagi kellelegi ei üüri. Ta käib välja olematu tehingu vaid selleks, et suhelda ja pääseda üksindustundest. See on põnev karakter, kes vaatamata raskustele ja läbielatud hingearmidele ei ole kaotanud huumorit ja inimlikke tundeid. Tema õnnetuseks ei tea keegi, kui hästi maitseb kakao tema hubases kodus.

Seekordne esitlus toimub Euroopa suurimas raamatupoes Waterstonesis Piccadillyl 10. mail kell 19. See on huvitav kuuekordne Art Deco stiilis raamatupood Londoni südalinnas. Meie üritus toimub selle maja kohvikus, kus varem on tutvustanud oma raamatut ka näiteks Hillary Clinton. Minu ja kahe teise Balti kirjanikuga vestleb Rosie Goldsmith, kauane BBC raadioajakirjanik, kes on pühendunud nüüd rohkem Euroopa kirjandusele ja kultuurile. Juttu tuleb ka Baltikumi teemadest laiemalt, nii et see saab olema kindlasti haarav nii meile kui kuulajaile. Üheks vestluse teemaks on ka eksiil ja migratsioon. Ka mu uues romaanis "Pobeda 1946" on muuhulgas juttu sisserändest. See oli keeruline aeg, kus paljud olid sunnitud kodudest lahkuma ja asemele tuli uusi inimesi. Ka praegu on need teemad aktuaalsed. Mul on hea meel, et Eesti lugejad on raamatu hästi vastu võtnud.

Niisiis avaneb võimalus tutvustada kogumikku "Parim Euroopa Kirjandus 2016" ja samuti mainida oma romaani "Pobeda 1946", mis vurab nii kenasti siin Eestimaa pinnal. Sest nagu väidab Imbi Palju mu romaani retsenseerides, on mineviku arhetüübid ikka veel meie DNAs. Ka märgib Tõnu Pedaru ERR kultuuriportaali arvustuses, et koondportreed ja sümbolid on meie ajaloo käsitluses tähtsad.”