Riik veab kirikuga Niguliste üle vägikaigast ({{commentsTotal}})

Aastaid on kestnud vaidlus, kas ja millistel tingimustel peaks riik tagastama luteri kirikule Niguliste kirikuhoone, mis kunagi õigusvastaselt võõrandati. Kultuuriminister läheb varsti valitsusse ettepanekuga jätta hoone luteri kirikule tagastamata. Pooltel on aga väga erinev arusaam sellest, kui suur peaks olema kirikule makstav hüvitis.

1990ndate alguses alustatud omandireform peaks seaduse järgi selle aastaga lõpule jõudma. See puudutab ka Niguliste kirikut, mis on üks tähelepanuväärsemaid seni lahendamata omandireformiteemasid.

Tänase seisuga kuulub hoone riigile ning on antud Eesti Kunstimuuseumi kasutusse. Ligi 20 aastat on riik ja luteri kirik vaielnud, kas ja millistel tingimustel peaks viimane selle tagasi saama. Kohus on kinnitanud, et luteri kirikul on õigus saada kunagi õigusvastaselt võõrandatud hoone tagasi.

Seadus jätab aga valitsusele õiguse jätta teatud liiki vara tagastamata, kui selline samm on kaaluka avaliku huvi tõttu põhjendatud. Kui näiteks Rein Lang leidis kultuuriministrina, et hoone tuleks kirikule tagastada, siis praegune minister Indrek Saar on teisel arvamusel.

"Meie arvame, et omandireformi seaduses kirjeldatud viisil, kus kirik kuuluks mittetagastamisele kunagisele omanikule, on piisavad põhjendused, selle jaoks on piisav avalik huvi," arvas kultuuriminister Indrek Saar.

Kui hoone jääb luteri kirikule tagastamata, näeb seadus ette, et viimasele tuleb maksta kompensatsiooni.

Pool miljonit vs 37 miljonit

Kultuuriministeeriumi ja luteri kiriku nägemus sellest, milline võiks olla Niguliste kiriku eest makstav hüvitis, on väga erinev. Kultuuriministeerium on rääkinud poolest miljonist eurot, EELK 37 miljonist eurost.

Kultuuriministeeriumi välja käidud pool miljonit eurot tuleneb ministri sõnul seadusest.

"See koosneb kahest osast, üks osa on kubatuuri arvestus ja teine osa muuseum-kontserdisaali juurde käiv maa. Sealt tuleb kokku arvestuslikult pool miljonit eurot," tutvustas minister Saar arvutuskäiku.

Luteri kirik kinnitab, et selle summaga ei ole nad nõus. Aastal 2013 esitas kirik ministeeriumile omapoolse hinnangu - 37 miljonit eurot.

"Nii palju, kui ma neid asju tookord mäletan, sisaldab see hind kolme komponenti. See puudutab nii kinnistut, seda hoonet ehk siis tänast Niguliste kirikut ning suurema osa sellest summast peaksid moodustama kunstiväärtused," põhjendas küsitud hinda EELK peapiiskop Urmas Viilma.

Muu hulgas saadeti siis kultuuriministeeriumile kinnisvarafirma Seven hinnang, mille järgi on krundi turuväärtus 10,8 miljonit eurot. Selle hinnangu koostamisel on aga arvestatud, justkui võiks kiriku asemele ehitada korterid ja büroopinnad.

"Ma ei oska seda kommenteerida, ma ei ole kinnisvaraekspert," teatas Viilma.

Aga ma usun, et eksperdid tegid oma tööd erapooletult, lähtudes sellest, milline võiks see krundi turuväärtus olla.

"Arvestades Euroopa praktikat, ei ole sugugi välistatud tulevikuperspektiivis, et seal ei võiks olla mistahes muu asi, ka bürood, aga see ei ole mitte kiriku soov. Kiriku soov on algsest ajast peale võtta see hoone kasutusele kirikuhoonena," rõhutas Viilma.

Enamiku EELK soovitud summast moodustab kompensatsioon Niguliste kirikus asuvate kunstiväärtuste eest. Nendeks on näiteks Rode altar ja Notke "Surmatants".

Luteri kirik viitab siinjuures 16 aasta tagusele kunstimuuseumi kokkukutsutud ekspertgrupi hinnangule, et peaaltari väärtus on 50 miljonit dollarit ning vähemalt sama väärtuslik on "Surmatants". Ministeerium on aga veendunud, et vara ei kuulugi omandireformi objektide hulka, vaid et selleks on ainult hoone. On võimalik, et selle üle, kellele kuuluvad need kunstiväärtused, hakkavad riik ja kirik veel eraldi vaidlema.

Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa leiab, et sellistele kunstiteostele on üleüldse väga raske hinnasilti külge panna.

"Selliseid kunstiteoseid nagu altarid ja "Surmatants" rahvusvahelistel oksjonitel lihtsalt ei liigu ja selle tõttu see on täiesti mõttetu tegevus, sest need on meie rahvuslikud väärtused ja nende müümise üle me ei arutle ja nende hinda määrata kroonides või eurodes on ka mõttetu," oli Kuuskemaa resoluutne.

Leida Niguliste kiriku teemale lahendus, millega oleksid rahul mõlemad pooled, tundub väga raske. Aega pole aga enam palju jäänud. Peapiiskop Viilma loodab, et valitsus on nõus nendega läbi rääkima.

"Ma siiamaani olen uskunud, et meil on õigusriik ja riik teeb ühel momendil otsuse. Aga kuni otsust ei ole, me saame läbi rääkida. Ma eeldan, et see on ühes demokraatlikus riigis nii. Ma usun nendesse läbirääkimistesse. Aga vaidlustada, kui te ütlete, kas me lähme kohtusse, me saame alles siis, kui meil on otsus. Aga otsust ei ole 25 aastat," oli Viilma nõutu.

"Pärast nii pikki läbirääkimisi, kus need käärid on soovide vahel nii suured, ei näe ma muud võimalust, kui pöörduda seaduse poole ja teha see valitsuse otsus. Ma arvan, et see, mida omandireformi seadus näeb ette lihtsurelikele, see kehtib ka kiriku puhul," arvas kultuuriminister Saar.

Toimetaja: Merilin Pärli



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: