Peeter Helme: Titus Liviuse "Linna asutamisest alates" mõjub loomulikult, usalduslikult ja keelelises mõttes tänapäevaselt ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Peeter Helme tutvustas Titus Liviuse eesti keeles ilmunud raamatut "Linna asutamisest alates".

Eesti keeles on nüüd ilmunud kõige tuntum, tsiteeritum ja meie kultuuri enim mõjutanud raamat Rooma ajaloost. Tallinna Ülikooli kirjastus andis välja Titus Liviuse ajalooraamatu "Linna asutamisest alates" esimese osa. Just see on raamat, kust on Euroopa kultuuri mõjutama pääsenud lood Romulusest ja Remusest, maalikunstis mõnuga kasutamist leidnud lugu sabiinitaride röövist või Horatiuste ja Curiatiuste kahevõitlusest, samuti klassikaliseks kujunenud versioonid Rooma seitsmest kuningast, vahendas Vikerraadio.

Tõlkinud on Liviuse teose Kristi Viiding, Mart Noorkõiv ja Tuuli Triin Truusalu. Raamat on varustatud ka üksikasjalike joonealuste märkustega, mis on tõesti sedavõrd põhjalikud, et Liviuse eestinduse lugemine ei eelda lugejalt mingeid erilisi eelteadmisi Rooma ajaloo kohta. Raamatule on lisatud ka mõistmist lihtsustav Latiumi kaart ning varase Rooma linna skeem, veel on Viiding on kirjutanud raamatule asjatundliku järelsõna, kust saab teada nii raamatu kirjutamis- kui ka retseptsiooniloost.

Tõlgitud on raamat tõeliselt hästi. Selles mõttes hästi, et olemata pädev hindama originaali, on eestikeelne Livius mõnus lugemine. Teos mõjub loomulikult, usalduslikult, keelelises mõttes tänapäevaselt ja arvan, et annab edasi autori taotlust kirjutada korraga kõikehõlmav, kuid laiale lugejaskonnale suunatud raamat teemast, mille kohta valitseb eri arvamusi ja kus eri allikad on vastukäivad.

Nii toob Livius kõikvõimalike lugude kohta – olgu selleks jutustus Romuluse ja Remuse leidmisest ja üleskasvatamisest, linna asutamisega seonduv või näiteks Rooma teise kuninga, poolmüütilise seaduseandja Numa Pompiliuse elulugu – võimalusel ära mitu versiooni. Seejuures ta jätab sageli ütlemata, millist eelistada.

Oma ajalookirjanikest eelkäijate tekstide ilmselt põhjaliku tundjana tajub Titus Livius väidete suhtelisust ning on sageli ettevaatlik ühe või teise asja tõeks kuulutamisel. Ja ega see polegi talle alati üksikasjades oluline. Nagu Kristi Viiding saatesõnas lausub: "seda järelsõna soovitan lugeda enne põhiteksti juurde minemist, sest siit saab vajalikke eelteadmisi selle kohta, kuidas seda iseenesest lobedat, kuid siiski kaks tuhat aastat vana teksti lugeda". Jah, nagu Kristi Viiding saatesõnas lausub, on Liviusele oluline ajaloo õpetuslik külg. Aga mitte sellises naiivses mõttes, et vaadake nüüd, kuidas ajalugu õpetab meid elama, vaid ambivalentses tähenduses, mis kindlasti kõnetab meie ebakindlat ajastut suurepäraselt. Nimelt juhib Livius tähelepanu oma kangelastele headele ja halbadele tahkudele ning näibki küsivat, mida on õppida kangelastelt, kes – nagu Romulus – asutavad küll Rooma linna, kuid selle käigus löövad maha oma venna? Või mida arvata usurpaatorina võimule tulnud Rooma seitsmendast kuningast Tarquinius Superbusest, kes oli oma arvukate, tema kukutamiseni viinud sigaduste kõrval edukas vallutaja ja lasi ehitada Jupiter Optimus Maximuse templi? Need olid keerulised küsimused Rooma esimese keisri Augustuse ajal, mil Livius elas ja kirjutas ning mille tõttu ta pidi möödunud aegade valitsejatele hinnanguid andes arvestama oma kaasaegsetega, kes lugesid tekstist välja päevapoliitilisi arvamusavaldusi. Aga need küsimused on keerulised ka praegu. Nii ajaloolises mõttes – isegi kui palju Liviuse kirjutatust ei ole ajalooteaduslikus mõttes tõsi, vaid peegeldab roomlaste müütidega põimunud enesekuvandit – kui ka tänapäeva mõttes, kus samuti kipume oma kaasaegseid liiga kergelt kaalukausile viskama, vaagima nende erinevaid omadusi tervikuna. Neil põhjustel ja lihtsalt seetõttu, et Liviuse "Linna asutamisest alates" on tõeliselt mõnus lugemine, tasubki teose ilmumise üle rõõmustada.

Titus Livius - "Linna asutamisest alates"

Tõlkinud ja kommenteerinud Kristi Viiding, Mart Noorkõiv ja Tuuli Triin Truusalu. Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2016. 192 lk.

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: