Valle-Sten Maiste: Mihkel Muti religiooniks on rahvuslus ({{commentsTotal}})

Mihkel Mutt avaldas uue romaani "Eesti ümberlõikaja", kus eestlaste mured on seotud Euroopa kriisidega. Kultuurikriitik Valle-Sten Maiste võrdles romaani äsja eesti keeles ilmunud Michel Houellebecqi teosega "Alistumine".

Valle-Sten Maiste soovitab Mihkel Muti raamatut eelkõige inimesele, kes huvitub ühiskonnas toimuvaist arenguist, vahendasid "Aktuaalse kaamera" kultuuriuudised.

"Raamat räägib ühest küljest eestlaste alaväärsusest, väiksest pilast, mis eestlaste kohta või üldse idaeurooplaste kohta euroametnike ringis õhus on, aga teisest küljest räägib see raamat Euroopa hädadest ja kriisidest," arvas Maiste.

Raamatu tegelaskonda on põimitud fiktiivsed esseistid, kes võrdlevad Euroopa allakäiku Rooma riigi langusega.

"Ta toob seal väga intrigeerivaid paralleele, ta küsib, kellega, meie eestlased, peaksime end samastama. Kas oleme barbarid, kes Roomale peale tungisid, sest britid ju arvavad, et poola torumehed on pigem barbarid, või samastame me ennast roomlastega," sõnas Maiste.

Ta võrdles Mihkel Muti romaani äsja eesti keeles ilmunud Michel Houellebecqi romaaniga "Alistumine", mis samuti kõneleb Euroopa allakäigust ja hukust moslemite pealetungi tõttu.

"Houellebecq on lootusetum, tema jaoks on maailm kadu ja parandamatu allakäigu teel ja Houellebecq flirdib natuke religiooniga, nii katoliikluse kui islamiga. Mihklil religioosseid teemasid ei ole, aga tema jaoks on religiooniks rahvuslus, millele ta oma lootused paneb," ütles Maiste.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: