Kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem rääkis, et Christian Ackermann oli väga erakordne inimene, kes saabus Tallinna 1672. aastal ning asus Toompeale elama.

"Siin puhkes 1684. aastal tulekahju, mis põletas maha toomkiriku katuse ja kogu kiriku sisustus põles ära. Rootsi kuningas Karl XI oli see mees, kes isiklikult kuulutas Rootsis välja korjanduse Tallinna toomkiriku taastamiseks ja Ackermann, kes oli endale selleks ajaks nime teinud, sai selle erakordse tellimuse," selgitas Kreem.

Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru ütles, et Ackermanni altari uurimine on praegu aktuaalne, sest tänavu jõulupühal täitub 330 aastat ajast, kui toomkirik taaspühitseti.

Eesti Kunstiakadeemia dotsent Hilkka Hiiop ütles, et Ackermanni altari uuringute eesmärk on kaardistada ära kõik tehnilised detailid, mis tema töid iseloomustavad.

"Alates sellest, mis pigmentidega need on algselt värvitud, miline on olnud algne värvigamma, kuidas on puu välja nikerdatud, mis tehnoloogiaga on erinevad puutükid kokku pandud," rääkis Hiiop.

Tiina-Mall Kreem lisas, et kohalikud tsunftimeistrid nimetasid omal ajal Ackermanni Pheidiaseks.

"Meie muidugi ei võrdle teda antiikmeistriga, aga Tallinna Pheidias oli ta küll. Eriti kui võrrelda seda, mis oli enne teda tehtud. Ackermann oli õppinud natuuri, tema loodud figuurid on heade proportsioonidega ja ta tundis ka anatoomiat detailselt," sõnas ta.