Mõttekirjanduse tõlkeauhind määratakse eelmise kalendriaasta jooksul parimale eesti keeles ilmunud mõttekirjandusteose tõlkijale. Mõttekirjandusteose alla liigitub igasugune omaette raamatuna ilmunud mitteilukirjandusteos, millel on selge dokumentaalne, esseistlik, filosoofiline või teaduslik väärtus.

Auhinna suurus on 5000 eurot ja see antakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil koos teiste kirjanduse sihtkapitali aastaauhindadega.

"Õnneks jagub Eestis väärt tõlkekirjandust, aga samas mitte ülemäära palju, mistõttu tuleb selle üllitamist ikka tunnustada – tegu ei ole lihtsa töö ega tasuva ettevõtmisega, vaid suuresti tõlkijate ja kirjastajate tänuväärse missiooniga harida eestikeelset lugejat ning tuua temani emakeeles loetavana maailma mastaabis olulist mõttekirjandust," ütles Eesti Kultuurkapitali mõttekirjanduse tõlkepreemia žürii esimees Märt Väljataga.

Väljataga sõnul ilmub aastas auhinnale esitamiseks kaalumist väärivaid teoseid vormiliselt ehk sadakond, kuid oluliseks peetakse selle juures ka tõlkija varasemaid saavutusi, tema kogemust ja taset ning mõistagi teose enese kaalukust ja tõlke kvaliteeti.

Auhinna nominentidega saab kohtuda täna, 3. veebruaril kell 18 Tallinnas Kirjanike Maja musta laega saalis algaval vestlusõhtul, mida juhivad žürii liikmed Märt Väljataga ja Anne Lange. Vestlusõhtust teeb ülekande ERR-i kultuuriportaal.

Mõttekirjanduse tõlkeauhinna nominendid 2017:

Marek Laane: Lindsey Hughes "Romanovid. Venemaa valitsejad 1613–1917" (Äripäev)

Mirjam Lepikult: Marc Jimenez "Mis on esteetika?" (TLÜ Kirjastus)

Margus Ott: Baruch Spinoza "Eetika" (Ilmamaa)

Triinu Pakk: Edward Gibbon "Rooma impeeriumi allakäigu ja languse
ajalugu" I–II (EKSA)

Heete Sahkai: Giuliano Procacci "Itaallaste ajalugu" I–II (TLÜ Kirjastus)

Kai Tafenau: Martin Opitz "Raamat saksa luulekunstist" (TLÜ Kirjastus)

Žürii esimees: Märt Väljataga

Liikmed: Tõnu Tannberg, Anne Lange