Tamur Tohver. Perpleks! ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ludor/Creative Commons

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Ühtäkki hakkas suhtlusse imbuma komme vaadata jooksvalt. Ja väga loogiline, et tänaseks lähevad asjad lappama. Sest kui vaadata päevade kaupa kõiki asju jooksvalt, väsivad nii jalad kui silmad ja puudub võimalus hetkekski keskenduda.

Mis omakorda toob kaasa segaduse - mis toimub. Kes või mis ma olen. Mida ma soovin ja mida olen võimeline vastu pakkuma.

Vabandage juba ette minu püüdu maailma asjadega kuidagi sügavuti minna. Kuidagi süveneda ja mõista üheselt, mis on õige, mis väär. Mulle on see lihtsalt loomuomane. Vahet teha, mis on edasiviiv ja alalhoidev. Mis aga jätkusuutlikust ja keskendumist hävitav. Aga ma olen nii kujunenud ja ei oska teisiti ei meie teatris, teatrikoolis ega ühiskonnas laiemalt sihtmärki hoida. Veel vähem teisi toestada.

Ma olen pisut väsinud ja kurb, et täna on enamikul normaalstandardiks püsiv võimalus asju ümber mängida. Tolerantses ja võrdõiguslikus ühiskonnas on see muidugi loomulik. Ainult et… jällegi. Väga kaua ei ole midagi mängida, asjad lähevad tõlkes kaduma, kuluvad õhukeseks ja uusi väärtusi ei teki. Eelkõige iseendas ja seejärel kaaskondsete vahel. Ja sestap mulle meeldib sõna tolerastid. See sisaldab lihtsat samaaegsust: perverssuseni viidud sallivus. Hea, mis üle tarbides pöördub pahupidi.

Eesti kõnepruugis on perpleks uudissõna. Erinevate tõlkesõnastike järgi tähendab see pidevate muutuste kaudu segadusse ajama, segase mureliku olukorra tekitamist. Kõnepruugis me seda veel ei kohta. Ma soovin sellega eesti keeles tähistada ühiskondlikku nähtust, kus lihtsale inimesele pakutakse ülilühikese aja jooksul tervet buketti erinevaid tõekspidamisi, nn absoluutse teadmise assortiid. Et oleks valida,
milline see tõde parasjagu on.

Perpleks väljendub vastutuse äralükkamises. Jätkuva uue võimaluse otsimises, selmet lubatut lõpuni viia. Perplekisaalne tüdimine kõigest: andke uut, andke uut. Ihaluse tühjus on isu täitmatus. Tõdede paljusus ja neist samaaegne lahtiütlemine.

Me ironiseerime värskeid presidente, nii kodus kui mere taga USAs. Vaatame korraks täpsemalt. See, mida nad tegelikult teevad, on lihtsustamine. Liigse pompöössuse või ilutsemise asendamine tegelikkusega. Seda tegid juba Gandhi, Martin Luther King ja Gorbatśov. Loomulikult ei meeldi see kellelegi. Sest siis saame teada, mis on päriselt. Päriselt vajalik. Kui lihtne ja vähenõudlik tegelikult.

Ainult nii on võimalik lõpetada sotsiaalne, poliitiline ja vaimne pidetus, mis Eestis lokkama on löönud. Kogu selle innovatsiooni juures, mis areneb tänu kogukondlikule teadlikule mõttelaadile, suudetakse ikka teha otsuseid, mis kalli raha eest toovad Eesti külmimasse hoovusesse delfiine vangi. Mis mehitavad väikelinnu võõrsõduritega. Mis tekitavad paratransporti. Mis lühidalt oma pompöössuses hukutavad inimesi täna ja tulevikus. Sest selle perpleksist tuleneva hirmu väljund on mõõtmatu. Hirm tegelikkuse ees.

Samal ajal on märgiline, et inimesed, kes on reaalselt ära tundnud ja saanud tagasipeegeldust (loe: kaaskondsed tarvitavad), et nende ettevõtmine ei vaja eluõigustust, peavad seda õigust siiski varastama. Skvottima ressursis nii ajas kui ruumis, taandudes kõikidest tingimustest, mis iial normaalseks evolutsiooniks loodud. Alati. Kummaline, et tõde peab jalul seisma vaid tühjas külmas tehasehoones, heasoovlike kaasuskujate õlgadel. Ja neid oma asja ajajaid peetakse enamasti radikaalideks. Pange tähele- nemad ei ole seda valinud. Nad elavad oma elu täpselt samal moel vastavalt oma äratundmisele ja vajadustele nagu kõik teisedki. Tasub mõista, et sisuline kommunism ja kapitalism eksisteeris juba tuhandeid aastaid enne Marxi või Engelsit...

Tõde ei vaja õigustust. Sest ta on tunnetuslik, bioloogiline ja Absoluut. Ja ei vaja selgitust, kumb ta on, nats või indiaanlane. Sest muidu jääks… vaid perpleks.

Paralleelsuste näiline tõelus.

"Perplex"

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: