Noblessneri sadamasse kerkib uus kaasaegse kunsti keskus ({{commentsTotal}})

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus avab kolme aasta pärast Noblessneri jahisadamas uue kaasaegse kunsti keskuse. Peamine eesmärk on pakkuda kunstnikele ja tervele valdkonnale olulisi tugiteenuseid, et Eesti kunst saaks tuule tiibadesse ja paistaks silma ka väljaspool Eestit.

Kunstnik Kris Lemsalu jõudis 2015. aastal mainekale Frieze kunstimessile New Yorgis. Temast kirjutasid New York Times, Forbes ja teised nimekad väljaanded. Teda esindas Temnikova ja Kasela Galerii, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Olga Temnikova arvates peaks kunstnik peaks tulema mingisugusest kontekstist ja kunstnikul peaks olema produtseerimistiim. "Kunstnikul peaks olema põhjust meedia tähelepanuks, kunstnikul võiks olla mitu galeriid, mis teda esindavad, kunstnikul peaks olema mitmeid näituseid üle maailma," sõnas Temnikova ja tõi välja, et antud juhul räägitakse ühest indiviidist. "Tegelikult peaks rääkima tervest Eestist ja kunstiskeenest."

Just selliseid teenuseid hakkabki uus kunstikeskus pakkuma. 900-ruutmeetri suurune pind jagatakse ära auditooriumi, näitusepinna ja kontoriruumide vahel. Tähtsal kohal on residentuuriruumid, kus välismaa kriitikud ja kuraatorid saavad pikemalt peatuda ja eesti kaasaegse kunsti maastikku tundma õppida.

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse projektijuht Kadri Laas tõi välja, et oluline on tekitada rahvusvahelist koostööd, et kunstnikel tekiks tähelepanu välismeedias või võimalus osaleda välisnäitustel. "Tähtis on teha koostööprojekte, et igal kuraatoril ja kriitikul, kes siin on käinud, oleks eelhuvi."

Uude keskusesse kolivad ka mitmed eesti kunstiorganisatsioonid, festivalid, biennaalid ja triennaalid, kes saavad ühe katuse all administratiivkulusid jagada.

Keskuse rajamist Noblessneri jahisadamasse toetab EAS enam 800 000 euroga Euroopa Regionaalarengu Fondist.

 

Toimetaja: Kaspar Viilup

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: