Keele ja Kirjanduse mainumbris arutab Aado Lintrop, kas „Jangal-Maa“ on pigem mansi eepos või kunstpoeem, otsides mõttekäigule tuge kirjapanija Mihhail Plotnikovi salapärasest eluloost. Evelyn Fridolin tutvustab Peipsi järve motiivi näitel geokriitilist lähenemist kirjandusele. Kätlin Aare kirjutab vestluskavatsustest hingamismustris. Vilja Oja uurib, kas „üpris“ on oma- või laensõna. Mall Jõgi kommenteerib Siuru kevade 100. aastapäeva puhul Henrik Visnapuu saja aasta tagust kirja Berliinist. Tiit Hennoste arvustab Rein Veidemanni antoloogiat „Sada hetke eesti luules“, Sirje Olesk Madli Puhveli nüüd eesti keelde tõlgitud Koidula elulugu, Toomas Haug Karl August Hindrey „Eesti mõtteloo“ sarjas ilmunud „Kirju noortele“, Tiiu Jaago Aado Lintropi „Loomisaja laule“ ning Sven-Erik Soosaar Ene Vainiku raamatut eesti tundesõnadest.

Nüüd ilmub Keel ja Kirjandus ka e-ajakirjana, mida on võimalik tellida siit. Nagu kõigi Kultuurilehe väljaannete puhul, saab paberversiooni tellija ühtlasi ligipääsu e-versioonile.