Teatrielu 2016 sai kaante vahele ({{commentsTotal}})

{{1503916380000 | amCalendar}}
Shakespeare'i aasta lõpetamine
Shakespeare'i aasta lõpetamine Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Teisipäeval, 5. septembril kell 16 esitletakse Tartus Sisevete Saatkonnas aastaraamatut "Teatrielu 2016". Kui 2015. aasta teatrit käsitlenud aastaraamat oli üles ehitatud ebatraditsiooniliselt teatritegijate ja -kriitikute dialoogidele, siis seekordse "Teatrielu" toimetajad Madli Pesti ja Tambet Kaugema otsustasid pöörduda tagasi tavapärase aastaülevaate vormi juurde, milles tuuakse esile 2016. aastal tehtud teatri mõjusamad lavastused ja rollid ning silmatorkavamad sündmused ja suunad.

Teada tõde, et teater ei kulge enamasti kalendriaastate vaheldumise taktis, vaid tendentsid ja nende vaheldumine tulevad selgemalt esile mitme aasta-hooaja või veel pikema aja lõikes. Seetõttu vaadatakse ka seekordse Teatrielu mitmeski artiklis 2016. aasta taustal pikemalt tagasi.

Ene Paaver vaatleb aastatel 2011–2016 ilmunud Eesti teatriraamatuid ning Mihkel Seeder annab ülevaate omadramaturgia hetkeseisust ja selle kohast Eesti teatrite lavadel.

2016. aastal lastele ja noortele tehtud teatrist ja seal sündinud murrangust kirjutab Eva-Liisa Linder ning Liisi Aibel toob esile etendus- ja visuaalkunstide üha tugevama lähenemise ja põimumise. Andrus Laansalu tõdeb, et Eesti tehnoloogiline teater on jõudnud seisu, kui vanaviisi enam ei saa ning tuleb minna uuele ringile.

Kuivõrd 2016 oli Shakespeare’i-aasta, siis annab Maris Peters ülevaate mullu Eestis lavale jõudnud Shakespeare’i-lavastustest. Pille-Riin Purje võtab põhjaliku vaatluse alla Indrek Sammuli mängitud Thomas Becketi rolli Eesti Draamateatri lavastuses „Becket ehk Jumala au“. Valle-Sten Maiste artiklis käsitletakse eestlaste ja venelaste integratsiooniteemat kahe lavastuse – Vaba Lava „Ma pigem tantsiksin sinuga“ ning Tallinna Linnateatri ja Vene teatri „Teisest silmapilgust“ – näitel.

Kerri Kotta vaatleb kaht ooperilavastust, Estonia „Aidat“ ja Vanemuise „Lucia di Lammermoori“, mis mõlemad on üles ehitatud klassikalisele armastuskolmnurgale. Heili Einasto võrdleb „Onegini“ ja „Luikede järve“ balletilavastusi Estonias ja San Francisco Balletis.

Rubriigi „Mälu“ tarvis on Sven Karja tõlkinud ja kommenteerinud lõigu Ukraina kunagise juhtiva teatri- ja kirjanduskriitiku Natalja Kuzjakina uurimusest, mis käsitleb Evald Hermaküla Vanemuise-perioodi (aastad 1962–1983) töid, rõhuasetusega tema Vanemuise egiidi all juhendatud stuudio lavastustel.

Kogumiku lõpetab Toomas Petersoni artikkel „Statistikast ja Eesti haldusjaotusest“ ning 2016. aasta teatrikroonika- ja statistika, mille koostas Tiia Sippol (Eesti Teatri Agentuur).

Teatrielu 2016 koostajad on Madli Pesti ja Tambet Kaugema, keeletoimetaja Mari Tuuling, kunstnik Kersti Tormis. Väljaandjad Eesti Teatriliit ja Eesti Teatri Agentuur.

Aastaraamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.

Toimetaja: Valner Valme



Kaur Riismaa

Luule Eestile. Kaur Riismaa "Neti.ee"

Eesti Vabariigi 100. ja Raadioteatri 90. sünnipäeva aastal kõlab ERR-i raadioprogrammides "Luule Eestile". Raadioteater koostöös Eesti Kirjanike Liiduga tähistab Eesti Vabariigi juubeliaastat luulelugemisega läbi alanud aasta. Kaur Riismaa esitas luuletuse "Neti.ee"

FILM
TEATER
"Teatrivaht"

Meelis Oidsalu: Eesti on täis teatrihulle

14. jaanuaril alustab Vikerraadios uus saade "Teatrivaht", kus arutletakse eesti teatris ja Eesti teatrites toimuva üle. "Vikerhommikus" oli külas saate toimetaja Meelis Oidsalu, kes rääkis lähemalt, mida värske saatesari endast kujutab.

KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Jaan-Eik Tulve

Jaan-Eik Tulve: muusika kuulamine on omamoodi vaikus

Aasta muusik Jaan-Eik Tulve rääkis Klassikaraadiole ja tööst ja elust, jutuks tuli muuhulgas ka see, kui määramatul mõõdul on tema südant avardanud võimalus koos töötada Arvo Pärdiga. Tulvega kohtus Marge-Ly Rookäär.

Arvamus
Et tsirkus rahvale hea on, teadsid juba Vana-Rooma keisrid, kelle eelis oli see, et nad ei pidanud iga natukese aja tagant tagasivalimise pärast muretsema. Meie omad peavad ja seetõttu on loota, et iseseisvuspäeva kõnevõistlus tuleb enneolematult terav. P

Kaarel Tarand: kriitik juubeliaastal

Iseseisvuspäeva tavapärase kahepäevase tsükli asemel vältab esindusisikute road-show sel aastal vähemalt neli, sest kõned tahavad pidamist "kõigis Eestimaa nurkades".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: