Vanemuise teatri noorele näitlejale on see esimene autorilavastus. "Ma näen iga päev meie ühiskonnas, kuidas sõjaväge ja sõduriks olemist üha rohkem romantiseeritakse. Üleskutsed, et oo, sinust saab kangelane või sellised asjad. Teiselt poolt mul on selline veider komme, et ma loen ka kommentaariumeid, kui on mingi huvitav teema, siis ma näen, kuidas inimesed kommenteerivad inimesi, kes on kaitseteenistusest eemale hoidnud mingil põhjusel," selgitas Sagor lavastuse teemat "Aktuaalsele kaamerale". Ta tõdes, et ühiskonnas on tekkinud seetõttu arusaamatus.

AK-47 on monolavastus, mis räägib noore mehe eneseavastuslikust retkest militaarmaailmas. Üldjuhul arvatakse, et mehed ja relvad on lahutamatud, nii nagu mehed ja autod, mehed ja mobiiltelefonid. Väikestele poistele meeldivad sõjamängud ja enamasti leidub lähikonnas alati üks tore mees, kes aitab valmis teha esimese mängupüssi. Siis saab poisist mees, ta läheb sõjaväkke aega teenima ja kui saatus nõuab, siis tuleb minna ka sõtta. Selleks hetkeks on ta täiskasvanud inimene ja tahab esitada küsimusi: miks ma sõdin, mille eest ma sõdin, kas ma pean sõdima, mille nimel ma pean surema? Kes on mõelnud välja sõja kui konfliktide lahendamise meetodi? Kes on mõelnud välja relvad, mis praegu, 21. sajandil täiesti avalikult ja seaduslikult külvavad meie ümber surma? Kui oled mees, siis pole valikut. Sa pead küsima ja sa pead enda jaoks leidma vastused.