Arhitektid: Vanasadama piirkonnast peab saama kõigile avatud linnakeskus ({{commentsTotal}})

Zaha Hadid Architectsi Vanasadama võidutöö
Zaha Hadid Architectsi Vanasadama võidutöö "Streamcity".

Avatud mereääre ja Vanasadama piirkonna tulevikuga tegelenud Linnafoorumi tulemuste esitlusel rõhutati vajadust teha kõik selleks, et Tallinna kesklinna mereäärest saaks avatud ja mitmekesine linnakeskus, mitte luksuselamutega kinnine asum.

 

 

Linnafoorumi „Avatud mereääre Linnafoorum: uus Vanasadam“ fookuses oli Tallinna Sadama Masterplaan 2030 ja Tallinna Mereääre visioon, mille eesmärgiks on leida terviklahendus olemasoleva ja tulevase hoonestuse ning linnalise ja avaliku ruumi ühendamiseks sadama funktsioonidega. Sadama piirkonnast peab kujunema loomulik jätkuv osa Tallinna kesklinnale.

Kaks päeva Vanasadama piirkonna planeeringu üle arutlenud arhitektidest, linnaplaneerijatest ja erinevatest ekspertidest koosnenud töögruppide juhid toonitasid tulemuste esitlemisel vajadust luua just kohalikele atraktiivne ala.

Eesti Kunstiakadeemia teaduri Renee Puusepa juhitud töörühma hinnangul peaks suletud piirkonna vältimise tagamiseks olema defineeritud avaliku ruumi omanik, kelleks võiks olla sadam või linn, et avaliku ruumi kasutust ei piirataks ja see oleks ligipääsetav kõigile. Lisaks tõid nad välja vajaduse planeerida sadama ala tänavavõrk ning selle ühendamine tihedalt olemasoleva linnaruumiga - hooned ja nende otstarve võivad ajas muutuda, aga tänavad jäävad.

Tallinna Sadama arendusosakonna juhataja Hele-Mai Metsali juhitud töörühm leidis, et kesklinnas asuvat sadamat tuleks arenduse käigus kindlasti väärtustada, mitte ära peita. Olulised on Vanasadama ala nii füüsilised kui visuaalsed ühendused linnaga, et tagada ala muutumist aktiivseks kesklinna osaks mitte äärelinnaks. Kuna esimesed suuremad ehitustööd algavad aga ilmselt alles 5 kuni 10 aasta pärast, siis võiks juba täna luua kasvõi ajutisi lahendusi, mis inimesed sadama alale tooksid – olgu need siis festivalid, spordiüritused või ajutised rajatised, kus koos käia.

Zaha Hadid Architects arhitekt Ludovico Lombardi töörühmas arutati aga juba konkreetsemaid probleemkohti – kuidas ühendada piirkond kultuurikilomeetriga, kuhu paigutada võimalik ooperimaja ning kas kohalikele võiks luua linna piires praamiühenduse, et ka nemad saaksid merelt linnale vaadet nautida.

Lisaks maailmas tunnustatud Zaha Hadidi arhitektidele osales Linnafoorumi teisel päeval ka mainekas Taani arhitekt Jan Gehl, kelle hinnangul on Vanasadama projekti puhul oluline, et n-ö vana ja uue linna vahele ei tekiks piiri, vaid üleminek oleks sujuv. See tähendab, et keskenduda tuleb mere äärde viivatele teedele ehk sissepääsudele, mitte lineaarsele promenaadile.

Linnafoorumi korraldas Eesti Arhitektuurikeskus koostöös Tallinna Sadama, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Arhitektide Liiduga. Linnafoorumi arutelude tulemused on sisendiks Tallinna Sadamale ja Tallinna linnale ja ZHA edasistele tegevustele ja otsuste langetamisele.

Toimetaja: Valner Valme



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: