Mõni aeg tagasi ilmunud "Vait ma ei jää" ei ole loona perfektne - riimid on kohati rabedad ning Prospecta biit on nii maksimalistlik, et hakkab võistlema Okymi endaga. Sellele vaatamata näeme me Meiko "Okym" Umalat sellisena, nagu ta oli viimati teisel kauamängival "Brodmani 14" - kuri ja plahvatusohtlik, jõulise karakteriga tüüp.

On kahju, et Eestis pole selliseid räppareid rohkem. Meie hip-hop traditsioonis (kui välja arvata uued pilve- ja mõminaräpi võnked, mis on eriti tervitatavad!) on omane venimine ja loid olek, boom bap'ilik kanepipilves soigumine, liiga harva saadetakse sind p*rse, kui tegelikult vaja oleks.

Video on ka muhe. Vahukomme tahaks grillida küll.