Näidendivõistluse võitjad on selged ({{commentsTotal}})

{{1508759100000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi /ERR

Esmaspäeval, 23. oktoobril kuulutati Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis välja Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistluse laureaadid.

Eesti Teatri Agentuuri 2017. aasta näidendivõistlusel osales 65 näidendit, mille hulgast tegi oma valiku žürii, kuhu kuulusid Eesti Lavastajate Liidu esinaine Jaanika Juhanson, filmilavastaja Sulev Keedus, näitekirjanik ja prosaist Andrus Kivirähk, dramaturg-lavastaja Mehis Pihla, lavastaja Sander Pukk, dramaturg Anne-Ly Sova ja lavastaja Hendrik Toompere.

Žürii otsusel anti välja esimene, teine ja kaks kolmandat preemiat ning neli näidendit tõsteti esile äramärgituna:

I preemia (3000.-) Ott Kilusk „Kirvetüü“

II preemia (2000.-) Piret Jaaks „Sireenid“

III preemia (a 1000.-) Maimu Berg „Salong“ ja Johan Elm „Vask“

Äramärgitud:

Karl Koppelmaa „Tr0ll ehk Socrates peab surema“.

Siiri Metsamägi „Betoonhingede aegu“,

Olev Remsu „President“,

Liis Sein „Kustpoolt puhub tuul“,

Näidendivõistluse peapreemia pälvis Ott Kiluski „Kirvetüü“. Näidend räägib setu keeles Eesti väikeküla elanike ausa ja inimliku loo, millest ei puudu lopsakas ja kohati valus huumor.

Teise koha saanud Piret Jaaksi „Sireenid“ on salapära hoidev tekst, kus mõistatuslikus ruumis kohtub ühist väljapääsu otsiv seltskond.

Kolmanda koha saanud tekste oli seekord kaks: Maimu Bergi kultuurilooline ja isiklik „Salong“ ning Johan Elmi suhtepingeline kunstnikulugu „Vask“.

Äramärgitutena tõstis žürii eraldi esile neli teksti: Karl Koppelmaa internetikuritegevuse mitmekihilisusest kõneleva näidendi „Tr0ll ehk Socrates peab surema“, Siiri Metsamäe teksti eesti töölistest Soomes „Betoonhingede aegu“, Olev Remsu ajaloomängulise näidendi „President“ ja Liis Seina näidendi pimedatest muusikutest „Kustpoolt puhub tuul“.

„Seekordse võistluse puhul jäi silma, et tegeletakse palju loojat, tema loomingut ja inimlikku vastutust käsitlevate teemadega. Olulisteks märksõnadeks või lähtepunktideks on autoritele muusika ja helid. Päris mitmed näidendid vaatlesid ühel või teisel moel Eestist lahkujate või juba lahkunute probleeme. On märgata, et oma tee näitekirjandusse on leidnud ka virtuaalmaailm – mõtte- ja tegevusmängud inimese ja tänapäevase tehnika ning interneti teemadel. Oma koht on näidendites endiselt ka eesti kultuuri-, kirjandus- ja ajaloo suurkujudel, kelle elusaatusi vaadeldakse nii tõsiselt kui ka läbi huumoriprisma ja tihti uuest vaatenurgastki,“ võtab võistluse laia temaatilise haarde kokku žüriiliige Anne-Ly Sova.

Kuigi paljude näidendite lähteidee oli köitev, siis esile tõusid just hea dialoogi, tugeva omailma ning üldistusvõimega tekstid, selgitab Mehis Pihla. „Hea teatritekst tekitab sarnase tunde hea muusikaga, mis viib kuulaja endaga kaasa. Kuhu, seda ei oskagi seletada, sest iga kogemus on omamoodi. Kordumatu ja isiklik. Hea tekst jääb jälitama,“ kinnitab Sulev Keedus.

Näidendivõistlusi on Eesti Teatri Agentuur korraldanud alates 1995. aastast. Nende hulgas on nii lastele ja noortele suunatuid kui ka koostöös naaberriikidega läbiviiduid. Seekordne näidendivõistlus oli järjekorras kuueteistkümnes.

Võistlust toetas Eesti Kultuurkapital.

Toimetaja: Valner Valme



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: