Piret Jaaks: soovisin kirjutada rolli, kus sisalduks palju registreid ({{commentsTotal}})

Tartu Karlova teatris esietendus neljapäeva õhtul Piret Jaaksi näidend "Öökuninganna". Piret Jaaks on Eesti näitekirjanduse maastikul aina tugevamalt kanda kinnitav noor autor. Möödunud kuul sai tema näidend „Sireenid" Eesti Teatriagentuuri näindivõistlusel teise koha, sel nädalal esietendus Vaba Lava teatrimajas „Kõik normaalsed inimesed", mille kaasautor ta koos Aidi Vallikuga on.

"Öökuninganna" jutustab loo nooruses Berliini ooperiteatris laulnud Ellist, kes peab pärast traagilist sündmusteahelat kohanema eluga Eestis. Põnev ja saatuslik sündmuste ahel vallandub siis tema uksele ilmub sotsiaaltöötaja Jakob.

Mis oli "Öökuninganna" kirjutamise algtõuge? Kuidas see näidend sündis?

See oli mitme otsaga lugu. Ühelt poolt oli mul juba ammu mõte kirjutada sellisest ebatavalisest paarist, kus oleksid koos vanem naine ja noorem mees. 

Teiseks käivitavaks mõtteks sai see, et mulle tundus, et Eesti kaasaegses näitekirjanduses ei ole just liiga palju suuri rolle naisnäitlejatele vanuses 40+. Küsimusele, miks see nii on, ma ühest vastust ei leidnudki. Ühel hetkel sain aru, et kui ei ole, siis tuleb see roll mul endal kirjutada. Nii sündiski „Öökuninganna”. Peategelase nimi on Elli Heidelberg, ta on endine ooperilaulja. Talle endale küll ei meeldi, kui tema kohta “endine” öeldakse. Ta arvab, ja ilmselt nii ongi, et on jätkuvalt suur diiva. Ta on keegi, keda on elu aeg saatnud aplausid ning jumaldamine ning kes on vanaduses jäänud väga üksi. 

Ma tahtsin kirjutada selle rolli nii, et seal oleksid koos kõik registrid – et saaks nalja, oleks huumorit ja sekka ka sügavat isiklikku tragöödiat. Et see roll oleks värvikas ja võimas nagu “Öökuninganna aaria”, mida Elli on ihaldanud kogu elu laulda.

Kas te tükki kirjutades tõepoolest mõtlete meie ühiskonnale, selle sotsiaalsele ebavõrdsusele ja probleemidele

Antud juhul ma tõepoolest mõtlesin selle peale ja seadsin enda missiooniks kirjutada näidend vanemast üksikust naisest, kelle väljundid väikelinnas ei ole just suured. Meie ühiskonnana ei räägi just hea meelega näiteks vanema naise eneseväljendusest, pigem tema sotsiaalselt kasulikest rollidest. Need on teemad, mille põimisin oma näidendisse. 

Rääkides missioonist, siis kas selle näidendiga käib kaasas ka veel mingi sügavam sõnum?

Minu jaoks räägib see näidend mitmest asjast. Üks võiks olla küsimus, et mis meist saab, kui me enam ei ole noored ja kui tööturg on sätitud selliselt, et ihaldatakse noori inimesi, värskeid professionaale? Mis saab nendest inimestest, kes on vanemasse ikka jõudnud, kas me kanname need inimesed maha? Ma arvan, et mitte. Me peaksime väärtustama neid kogemusi, mis nendel inimestel on. Üks käivitav mõte selle näidendi loomise puhul oligi n-ö parim-enne-tähtaeg. „Öökuninganna” tegevus algab, kui Elli Heidelberg otsib endale hooldajat või kedagi, kes aitaks teda igapäevatoimetuste juures, kuigi tal on ka peidetud motiiv selle otsimise juures. Ühel hetkel tulebki talle ukse taha noormees nimega Jakob ning sealt tekibki vastandus – tööturul võimekas noor versus keegi, kes kannab tema, selle noore, jaoks staatust “endine” ning algab mäng, mis kasvab üle pea. 

Teine küsimus oli see, et mis meist maha jääb, kui oleme kord läinud? Kas me oleme elanud nii, et sel on olnud mõte, muutnud elusid ja puudutanud südameid või oleme läbi elu libisenud jälge jätmata, mis pole ka ehk just vale? Kas üldse on olemas “valesti elatud elusid”?

Toimetaja: Helen Eelrand

Allikas: ERR raadio kultuuriuudised



VALDO PANT 90
FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: