Arvustus. Taltsas tuulispask ({{commentsTotal}})

Tuul võtab tuure maha
Tuul võtab tuure maha Autor/allikas: Wikipedia

Uus raamat

Ustav-Esko Mikelsaar

„Tuulispask“

Ilmamaa

150 lk

 

Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel pärjatud teosed on jõudmas viimaks lugejateni. Ilmumas on nii Vahur Afanasjevi võidutöö „Serafima ja Bogdan“, teise koha pälvinud Eva Kofi „Sinine mägi“ kui ka kolmanda auhinna saanud Triinu Merese „Lihtsad valikud“. Esimesena tuli aga trükist üks võistlusel ära märgitud töödest, Ustav-Esko Mikelsaare lühiromaan „Tuulispask“.

See on järg tema 2015. aastal ilmunud romaanile „Lennuvaade Kääpale“ ning jätkab autobiograafiliste sugemetega minavormis tagasivaadet ühe teadlasekarjääri hüljanud ja kirjanikuametist unistava noormehe elule ja armastusele 1970. aastate alguse Eestis. Kui „Lennuvaade Kääpale“ sisaldab lisaks tööelu ning pere- ja armusuhete kirjeldustele rohkelt mõtisklusi kirjandusest ning loometöö rõõmudest ja raskustest, siis „Tuulispasas“ jäävad peategelase kirjanikuambitsioonid tahaplaanile (millest on kahju, sest selleteemalised arendused kuuluvad esimese raamatu olulisemate ja huvitavamate hulka) ning loo keskmesse tõusevad sugupooltevahelised suhted.

Minajutustaja (kelle karakterist ei saa „Tuulispasas“ nii selget ülevaadet kui „Lennuvaates Kääpale“, mispärast on esimese osa tundmine kui mitte vajalik, siis vähemalt soovitatav) leiab end armukolmnurgast üle tee elava õnnetu abielunaise ja tolle alkoholiprobleemide käes kannatava mehega. Naine ei suuda kuidagi oma abikaasa ja romaani kangelase vahel valida, peategelases jälle võitlevad armutunne ja hirm oma vabaduse kaotamise ees. Kaalukausid näivad kord ühele, kord teisele poole kalduvat ning tegelaste siseheitluste erk ja täpne kujutamine teeb lõpptulemuse ennustamise keerukaks, ent kui lahendus viimaks saabub, tundub see korraga ainuvõimalik.

„Tuulispask“ on realistlik romaan, mille suurimaks vooruseks nüansirikka tegelaskujutuse kõrval on detailitundlikud olustikukirjeldused. Autor maalib eheda pildi nõukogudeaegsest Tartust (kuigi sellekski jääb siin vähem ruumi kui esimeses raamatus) ja üldiselt stagnaaja eluolust, andmata seejuures otsesõnu hinnanguid. See pole ka teose eesmärk, ühiskondlik tasand on siin kindlalt isiklikule allutatud.

Romaani tegevus ei toimu aga ainult linnas. Maamõõtjatöö ja suvepuhkus viivad minajutustaja ka Lõuna-Eesti maastikele, kust pakutakse lugejale stseene maaelust ja suvise Eestimaa loodusest. Kui „Lennuvaates Kääpale“ kipuvad maamõõtmise episoodid pikaks venima ja neis kasutatav erialane sõnavara seetõttu koormavaks muutuma, siis „Tuulispasas“ on Mikelsaar kirjeldusis mõõdukam ja tekst tänu sellele elavam.

Jan Kaus on iseloomustanud „Tuulispaska“ tabavalt kui „ääretult intensiivse stiiliga“ lugu.* Tegu on tiheda ja pingestatud tekstiga, millest õhkub sügavat läbitunnetatust. Teos mõjub seeläbi ehtsa ja isiklikuna. Mikelsaar matkib vaba, loomulikku keelekasutust. Üheks tema lemmikvõtteks on ellips, mis annab tema lausetele teravuse ja hoo. Romantika ja looduse kujutamine toob jällegi romaani poeetilise elemendi.

„Tuulispask“ on Ustav-Esko Mikelsaare sugusele kogenud autorile vääriline teos, meeldiv ajaviide õhtuks-paariks, mis võiks köita nii neid, keda paelub inimsuhete keerukus kui ka neid, kes tunnevad huvi nõukogudeaegse eluolu vastu või hindavad niisama heatasemelist proosat. Ometigi pole see raamat, mis lugejat raputaks või tükiks ajaks kummitama jääks. Mikelsaare tuulispask libiseb vaikselt üle maa, jätmata endast maha suuri purustusi. Kas õnneks või kahjuks, jääb igaühe enda otsustada.

Toimetaja: Valner Valme



Fragment raamatust "Eesti läbi saja silmapaari"

Juubeliteose "Eesti läbi saja silmapaari" noorim portreteeritav on ühe-, vanim 100-aastane

Vabariigi 100. aasta juubeli puhul on raamatukaante vahele jõudnud ka mahukas kinkeraamat "Eesti läbi saja silmapaari". Kokku on kogutud saja eestlase portreed, iga aasta kohta üks, kes kokku moodustavad läbilõike Eesti ajaloost ja ühiskonnast. Raamatu vanim portreteeritav on 1918. aastal sündinud 100-aastane Linda Erika, noorim eelmisel aastal sündinud Jako.

FILM
"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eduard Vilde

Sada Eesti mõtet. Mida Eduard Vilde ei häbene

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Sokid ja skandaalid. Baltoscandal

Peeter Helme: täna tahan rääkida ärritusest

Täna tahan rääkida ärritusest. Mõnikord sügavast ja halvavast, enamasti aga pealiskaudsest, vaid veidi häirivast ärritusest, mis valdab mind pea igal hommikul, kui olen ärganud, teinud endale tassi teed ning käivitanud arvuti, et visata pilk uudisteportaalidele, sotsiaalmeediale ja lugemist ootavatele e-kirjadele.

Jürgen Ligi

Sada Eesti mõtet. Jürgen Ligi: millal olla vait

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Heinz Valk

Heinz Valk: virisejatel on lühike mälu

Mitte ükski kord varasemas eestlaste ajaloos pole meie rahvas elanud nii hästi kui praegu, leiab pensionipõlve pidav kunstnik ja poliitik Heinz Valk, kes raius end eestlaste südamesse lausega "Ükskord me võidame niikuinii!".

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: