Galerii ja video: EKLi romaanivõistluse võitis Vahur Afanasjev käsikirjaga "Serafima ja Bogdan" ({{commentsTotal}})

{{1496749980000 | amCalendar}}

Teisipäeval, 6. juunil kuulutati välja Eesti Kirjanike Liidu (EKL) romaanivõistluse võitjad. Esikoha pälvis Vahur Afanasjev käsikirjaga "Serafima ja Bogdan".

Žürii esimees Jan Kaus ütles ERRi raadiouudistele, et kuigi Afanasjev on varem kirjutanud pikemat proosat, siis seda võib ennekõike ikkagi liigitada jutustuste või lühiromaanide valda. Uus käsikiri kätkeb endas aga täiesti eepilist romaani.

"Väga mastaapne, võimas töö, väga huvitava kohavalikuga: Peipsi ääre külad, neid ümbritsev maastik, seal elavad inimesed," sõnas ta.

Teine koht läks jagamisele kahe käsikirja vahel: Triinu Merese "Lihtsad valikud" ja Eva Koffi "Sinine mägi".

Merese töö liigitub iseenesest hämara mõiste "ulme" alla, ent ennekõike võlus žüriid käsikirja autori peaaegu hooletu julgus fantaseerida ning sundida lugeja oma fantaasiamaailma ilma pikemate selgitusteta omaks võtma. Koffi töö aga keskendub sarnaselt Afanasjevi käsikirjaga lähiajaloole: tundliku käega kirjutatud mõtisklus armastuse igavesest tasakaalustamatusest, tutvustas Jan Kaus.

Lisaks auhinnalistele kohtadele märkis romaanivõistluse žürii ära Liisi Õunapuu ja Ustav-Esko Mikelsaare käsikirjad. Postimehe eripreemiaga tunnustati Taavi Kangurit.

Romaanivõistlusele laekus tänavu 67 käsikirja.

"Väga raske on valikut teha, aga lugemise käigus tõusevad tugevamad tööd esile. Võtmesõna on siin stiil: kas autoril on oma hääl, kas tal on n-ö oma maailm, kas ta suudab tekitada lugejas tunde, et ta mitte ainult ei loe, vaid ka näiteks nuusutab, maitseb, kuuleb ja näeb, läheb kuhugi liikuma, kaob kuhugi ära, tuleb mingis teises kohas välja. Kui käsikirjal on selline võime, siis ta loomulikult kuidagi loomuomaselt tõuseb esile," selgitas Kaus valiku tagamaid.

Romaanivõistluse žüriisse kuulusid veel kirjanike liidu esimees Tiit Aleksejev, dramaturg Heidi Aadma, kirjandus- ja tõlketeadlane Anne Lange ning kirjanikud Veiko Belials, Märt Laur, Holger Kaints ja Karl-Martin Sinijärv. Kõik käsikirjad jõudsid žürii liikmeteni autorlust avaldamata.

Võistluse võitjate vahel läks jagamisele 10 000 euro suurune auhinnafond, mille on välja pannud Eesti ettevõtted Liviko, Wolf Group`i kuuluv Penosil ja advokaadibüroo Ellex Raidla.

Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlus on 1926. aastal algatatud kirjastuse Loodus romaanivõistluse idee jätkaja ning lähtub oma tegevuses Eesti Romaaniühingu võistluse praktikatest ja põhimõtetest. Konkurss kutsuti taas ellu Eesti erakapitali toel 2014. aastal ning nüüdne võistlus oli teine pärast selle traditsiooni taastamist.

Esimesele taasellukutsutud romaanivõistlusele 2015. aastal laekus 94 käsikirja. Esikoha pälvis kirjanik Armin Kõomäe "Lui Vutoon", teise koha vääriliseks valiti Märt Lauri "Lahustumine", kolmanda kohaga pärjati Jim Ashilevi "Kehade metsa" ning neljanda koha pälvis Helen Eelranna "Suluseis". Lisaks auhinnalistele kohtadele märgiti ära kuue autori käsikirjad.

Toimetaja: Madis Järvekülg



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

Vanainimene Moskva metroos kerjamas

Peeter Helme raamatusoovitus. Dmitri Gluhhovski, "Metro 2035"

Räägin üle pika aja ühest ulmeromaanist. Viimati sai seda siin tehtud mais, mil tutvustasin Kaido Tiigisoone mahukat raamatut „Kus pingviinid ei laula“. Tänase teosega on Tiigisoone romaanil vaid nii palju pistmist, et ka Dmitri Gluhhovski „Metro 2035“ on erakordselt mahukas köide, pea 500 lehekülje paksune, ning ka selle raamatu tegevus toimub mitte eriti kauges tulevikus, täpsemalt aastas 2035, nagu juba pealkiri aimata laseb.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: