Margit Mutso kaubamaja võidutööst: sära on ikka liiga vähe ({{commentsTotal}})

11. novembril kuulutati välja ühe viimase aja põnevaima arhitektuurivõistluse –Tallinna kaubamaja uue hoone – võitjad. Parimaks tunnistas žürii arhitektuuribüroo DAGOpen eesti-hispaania autoritekollektiivi lahenduse “CITY BREAK”.

Juba on kostunud küsimus – kas suured kaubanduskeskused peavad just kesklinna kerkima, sest inimestele seostub kaubanduskeskus pigem äärelinna ilmetu ja arrogantse ostukastiga kui kesklinliku hoonestusega.

Samas on linna süda olnud alati turu ja äride koht. Kaubandus on see, mis hoiab linna elujõulisena, kaubanduspindade linnakeskustest äärealadele kolimine on viinud paljude kesklinnade hääbumiseni.

Ku mõelda näiteks Tokyo uhkeimatele esinduspoodidele Omotesando tänaval, siis on selge, et ka ostukeskus võib olla linna ehe. Seda muidugi juhul, kui kaubamaja omanik peab firma imagot oluliseks. Tundub, et Tallinna Kaubamaja omanikud peavad.

Esimesed reaktsioonid kaubamaja projektile avalikkuse poolt ei kõla aga just vaimustunult: liiga kuiv, liiga kast, liiga tavaline. Rahva poolt 3D piltide järgi välja valitud büroo Arch-D projekt "Võrk" viitab sellele, et tallinlased tahaks siia midagi ebatavalisemat.

Siinkohal tuleb süübida natuke võistluse olemusse. Miks kõik 15 tööd pakuvad lahenduseks üsna sarnast hoonemahtu?

Vastus peitub lähteülesandes– kõik võistlejad pididki mahutama oma projekti täpselt planeeringuga ette antud ümbrikusse – Gonsiori tänava pool on lubatud 5 korrust ja Rävala pst poolt tõusta astmeliselt 10 korruseni. Suures plaanis võib seda võistlust nimetada isegi fassaadikujundusvõistluseks, sest mahtudega mängimiseks ruumi ei olnud. Ka siselahenduses on kaubamajal väga kindlad reeglid, mis peavad tagama müügiedu.

Taaskord tekib küsimus – miks korraldatakse arhitektuurivõistlus alles peale detailplaneeringu kehtestamist? Siis kui planeerija on oma äranägemist mööda hoone lahenduse ´lukku löönud´? Nii on kindlam? Nii ta on, hoiatava meenutusena laiutab kaubamaja kõrval Laikmaa tänaval uue kunstiakadeemia asemel tühermaa. Aga säravat arhitektuuri ei looda pelgalt seinu kujundades.

Eesti Arhitektide Liidu presidendi Katrin Koovi hinnangul sobib võidutöö hästi Tallinna südalinna. Eks ta sobibki: maja ümber ja katuseterrassidel on senisest enam avalikku ala, maja fassaadid on kaetud – nagu kirjutavad autorid – elegantsete alumiiniumpaneelidega, mida lõhub visuaalselt tööle nime andnud klaasist ´lõhe´, kus läbipaistvatel led-ekraanidel jooksevad säravad reklaamid ning mille taga on puhke- ja toitlustusala. Aga … sära on nagu ikka liiga vähe.

Gonsiori tänavavaperspektiivi lõhkuva galerii suhtes pole kahjuks ka kriitilist hoiakut võetud.

Toimetaja: Helen Eelrand

Allikas: Vikerraadio kultuurikommentaar



NO99

Riisalo: NO99 eristus teistest selgelt tehnilise võimekuse ja saavutuste poolest

Kuigi presidendi kantselei direktori Tiit Riisalo sõnul kaaluti NO99 kõrval vabariigi 100. sünnipäeva kontsertetenduse korraldamise andmist ka teistele kandidaatidele ja arvestati Ojasoo-skandaali puhkemise võimalusega, jäi olulisema argumendina kantseleis lauale ennekõike sündmuse tehniline keerukus ja NO99 senised saavutused.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: