Näitus teeb ülevaate Tartu fotograafia ajaloost ({{commentsTotal}})

Tartu Kunstikooli galeriis Noorus avati täna näitus "50 aastat hiljem: Tartu fotograafia 1960-1980. aastatel." Fotograafiat seoti toona sageli graafikaga ning katsetati erinevate vormide, ootamatute vaatenurkade ja fototehnikatega nagu näiteks isoheelia ja ülikontrast.

Fotokunsti eripäraks oli toona ka see, et sellega tegelesid tihti teadlased muudest valdkondadest, näiteks füüsikud ja entümoloogid. Just sel ajaperioodil kerkis esile ka pressifoto kui eraldi koolkond, vahendas Aktuaalne Kaamera.

"Hakati pildistama ülevalt, alt, erinevate rakursside alt, väga lähedalt, väga kaugelt ja tegema üldse üllatavaid avastusi optilises maailmas," kirjeldas näituse koostaja Peeter Linnap. "Tartus tuli pressifoto esile ennekõike tänu Malev Toomile ja Meelis Lokile, kes töötasid ajalehes Edasi. Nemad uuendasid pressifotot sellise määrani, et sellest hakati rääkima kui uuest koolkonnast. Need olid korraga pildid, mis sisaldasid informatsiooni aga ka kujundit. Liideti kokku omavahel teave ja väljendus."

50 aastat hiljem: Tartu fotograafia 1960-1980. aastatel on ülevaatenäitus, mida ühendab kolm keskset mõistet – "fotograafia", "ajalugu" ja "Tartu". Eksponeeritavad fotod on pärit autoritelt ja ERM-i fotokogust.

Väljapaneku koostasid Peeter Linnap, Vallo Kalamees ja Toomas Kalve
Näituse teostuse ja kujunduse autor on Vallo Kalamees, eksponaatide teostuse on teinud Toomas Kalve.

“Toorest” fotokujutist monteeriti uuteks sünteetilisteks tervikuteks kokku koos muude piltide, aga ka tekstide, nootide ning joonistustega. Kõigi niisuguste võtete üldisemaks sihiks oli kummastuse ja võõristustunde tekitamine, mis pidi fotograafiale andma kunsti ja fotodele teose staatuse. Organisatsiooniliselt kuulusid Tartu fotokunstnikud peamiselt Tartu Fotoklubisse, mille presidentideks on mh olnud Leopold Matt, Vladimir Leiman, Valeri Parhomenko, Meelis Lokk, Vallo Kalamees, Toomas Kalve jt.

Praeguse näituse ajaliselt kaugeim kümnend - 1960. aastad, tõi lavale teiste hulgas Eesti fotoajalukku olulise jälje jätnud autorid Rein Nigoli (1943-2007) ja Jüri Karmi (s 1940). Kui Nigoli kunstiliseks kaubamärgiks olid foto ja graafika vahepealsed, üldistatud plakatlikule või karikatuursele kujundile toetuvad pildivormid, siis Karmi katsetused vormi vallas olid veelgi laiaulatuslikumad. Tema fotod jõudsid kaamerameediumi poolt pakutavale "täpsusele" ja "konkreetsusele" vaatamata täiesti abstraktsete lahendusteni. Lisaks sidus autor selliseid teoseid mõnikord ka kirjanduslike taustadega ("Artur Alliksaarele" jm) – tulemuseks ebaharilikult hübriidsed teosed. 1960—1970te vahetusel alustasid oma loomingulist tegevust ka Endel Annuk (s 1934), Vladimir Leiman (s 1933), Valju Talv (1934-2009), Aron Zaslavski jpt.

1970. aastatel fotode sidumine graafikakunsti ideaalidega jätkus ja isegi hoogustus. Näitustele ilmusid Teet-Rein Eriksoni (s 1944), Jüri Kimmeli (s 1936), Andres Karolini (s 1936), Tõnis Lepiku (s 1940), Matt Anso (1943-1989), Vello Punningu (s 1931), Taivo Harju (s 1950) jt eritehnikates lakoonilised tööd. Nende kõrvale ilmusid peagi tugevalt omapärasematena Valeri Parhomenko (s 1943) ülikontrastsed montaažid ja kollaažid. Tema osalus foto- ja kunstimaastikul hõlmas nii kunstnikutegevust kui näituste kureerimist (“Naine Fotokunstis” jmt), samuti erialaühenduste organiseerimist. Autori ikooniliste tööde hulka 1970-1980. aastatest kuulub ennekõike "Depressioon" (1979), mis on praegusel "fotograafia renessansiperioodil" muutumas lausa embleemiks. Tähelepanuväärsed olid ka Parhomenko muusikateemalised ülikontrastsed montaažid. Uue kvaliteedina järgnesid neile Tõnu Nooritsa (s 1952), Georg Rosma (s 1950), Rein Urbeli (s 1947), Otto Kuusi (s 1938) jt fotod.

1970. aastate teisel poolel taastus usaldus otsekohese, “toore” või lihtsalt vähem manipuleeritud fotokujutise vastu. Olulisele kohale nihkusid nüüd motiivi tundlik valik ja ootamatud vaatenurgad – optiline aktiivsus tervikuna aga kaldus, rohkem kui varem, pildistamise-eelsesse tegevusfaasi. Olulisele kohale nihkusid nüüd motiivi tundlik valik ja ootamatud vaatenurgad – optiline aktiivsus tervikuna aga kaldus, rohkem kui varem, pildistamise-eelsesse tegevusfaasi. Täielikult arenesid nimetatud strateegiad välja aga alles 1980. aastatel.
Niisugune asjade seis soodustas hüppeliselt ka ajakirjandusfotograafia uuenemist. "Edasis" töötanud Malev Toom (s 1953) ja Meelis Lokk (s 1955) muutsid oluliselt kogu Eesti fotožurnalistika ilmet ja suhtumist dokumentalistikasse. Nii Toomi ("Portreed", "Puulinn" jmt) kui Loki ("Kuidas elad, Virumaa?" jm) tähistasid vabas maailmas levinud sõltumatu dokumentalistika jõudmist Eesti kultuuriruumi. Pikemad, paljudest fotodest üles ehitatud pildikooslused võimaldasid juba läbi viia pildiuurimusi ja sisaldasid kohati kriitilisi elemente ühiskonna kohta, mida varem oldi tervelt pool sajandit läägelt kiidetud. Andekas pressifotograaf oli ka Ain Protsin (s 1958), kes oli omalaadseks ühenduslüliks toona omavahel vastanduvate leeride "pressifoto" ja "fotokunsti" vahel.

1980. aastate fotogeneratsiooni pealetungi esindasid peale juba nimetatud Protsini kõige eredamalt Toomas Kalve (s 1965), Vallo Kalamees (s 1962), Tõnu Valge (s 1959), Aare Puus (s 1969), Ain Tavita (s 1955), Ülo Udumäe (s 1957). Ülo Soomets (s 1959), Ove Maidla (s 1959) ja kohati ka Margus Nikopensius (s 1971) jt. Just sellest vaadeldava perioodi "noorimast" seltskonnast sai alguse terve rida muutusi Eesti fotomaastikul tervikuna. Selle generatsiooniga kaldus Eesti fotograafia raskuskese Tartusse – lisaks väärib tähelepanu Eesti seni ainsa fotogalerii "Illegaard" asutamine 1990te alguses (Vallo Kalamees, Toomas Kalve jt) ja rida pöördelisi väljapanekuid sel näitusepinnal. Pöördeliseks sai ka aluse panemine fotograafia erialale juba kutsehariduse faasis, mis resulteerus erialase kõrgharidusega (Vallo Kalamees ja Peeter Linnap) ning võimaldas peatselt teha suuremaidki pöördeid Eesti fotograafias.

Näitusega kaasnevad kohtumised esinevate fotograafidega, jälgige reklaami!
Väljapanek "50 aastat tagasi. Tartu fotograafia 1960-1980. aastatel" on avatud 20. jaanuarini 2018.

Toimetaja: Helen Eelrand

Allikas: Aktuaalne Kaamera



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: