Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu" ({{commentsTotal}})

"Pidu" Autor/allikas: Pressimaterjalid

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

1969. aastast filme vändanud Potter demonstreerib, kuidas tunni aja sisse mahutada värvikad ja intrigeerivad karakterid ning kuidas lavastada nendega kaasatõmbav draama.

Üle 60ndate eluaastate piiri jõudnud paari juurde tulevad kokku nende parimad sõbrad tähistama Janeti (Kristin Scott Thomas) ametikõrgendust. Siin on lesbipaar, kes teatab peagi oodatavast järelkasvust, sarkastiline sõbranna April (Patricia Clarkson) alternatiivmeditsiini uskuva Gottfriediga (Bruno Ganz) ja edukas, kuid narkoprobleemidega ärimees Tom (Cillian Murphy), kellel ilmselgelt midagi südamel. Seebiooperliku karkateridraama avab Janeti mehe Billi (Timothy Spall) ülestunnistus, et arstid ei anna talle enam lootust. Seebimullidena hakkavad senised suhted lõhkema, üks paljastus toob kaasa teise ja senistest sõpradest saavad vaenlased.

Erinevalt Thomas Vinterbergi samanimelisest filmist aastast 1998 (Festen), ei lahenda Potter tekkivaid konflikte šokeeriva vägivallaga, ehkki ka siin kasutab ta veidi verd tooniandva värvinguna. Potteri filmi võib nimetada ka klassikaliseks kammerdraamaks otseses mõttes - tegevus toimub ühe seltskonnaga suletud ruumis ühe õhtu jooksul. “Pidu” tähistab ühe etappi lõppu ja teise algust, sest Potter ei lõpeta kogenud stsenaristina oma tegevusliine, vaid jätab nad vaatajale edasi arendada. Soovi korral võib Potteri “Pidu” võrrelda mõne telesarja pilootosaga, kus selgelt joonistuvad välja tegelaskujud ja paljastuvad nendevahelised jõujooned, et siis muutuma ja murduma hakata. Lavastaja ja stsenaristi dramaturgilist nutikust toetab hiilgav näitlejateansambel ning filmi tempo lõplikult määrav täpne montaaž (E.Orsini, A.Refn). Karaktereid ja ruumi annab sujuvalt ja läbimõeldult edasi maineka vene operaatori Aleksei Rodionovi kaameratöö.

Režissöör suhtub tegelastesse ja nende tõsistesse probleemidesse kerge muigega, sellesse on peidetud iroonia eneseteadlike ja üleorganiseeritud kaasaegsete ning ka meie aja vaimu pihta. Peamiselt vanemad näitlejad lisavad karaktereisse usutavust ja annavad neile psühholoogiliselt sügavama mõõtme - Potter vihjab, et mitte ainult noored ja ilusad ei tee rumalusi. Samas tõstab ta laiema küsimuse isiklikest saladustest ja tõest, kaunistamata faktidest, mille mõistmine on lõpuks ülimalt suhteline. Potter näitabki, et tõde saab mõista ja sellega arvestada kokkuleppest lähtuvalt. Janeti ja tema seltskonna konsensuslik kaitsev võrgustik rebeneb, sest oli liialt pinnapealne, emotsionaalselt rabe, ehitatud vaid koos läbi käidud ajale, mitte aga osaliste aususele teineteise vastu. Nii tekibki pidu, kuhu kõik on teretulnud aga keegi pole oodatud.

Potteri filmi plussiks on ka selle mõõdetud lühidus, millega Potter astub vastu meelelahutuskino trendile venitada pea olematuid stsenaariume ligi kolme tunni pikkuseks, et vaatajaid küllastada. “Pidu” tekitab hoopis himu samalaadsete heade draamade, hea teatri, kirjanduse ja muusika järele, kunsti järele, mis muudab inimese paremaks.

Toimetaja: Valner Valme



Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: