Toomas Haug. Tõde ja õigus. 5 ({{commentsTotal}})

"Tõe ja õiguse" filmivõtted Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Toomas Haugi lühinäidend "Tõde ja õigus. 5" Loomingu jaanuarinumbrist.

INDREK: Tere, isa.
ANDRES: Kesse on? Ah sina, Indrek.
INDREK: Mina jah, taat. Tulin vaatama, kuidas kodus elatakse. Ma olen otsustanud, et…
ANDRES: Missa bensiinist kulutad. Ega see auto sul ju oma pole, niikuinii pead võlga maksma.
INDREK: Auto on mul kohe päris oma. Välja ostetud. Aga, isa, ütle ometi, kas…
ANDRES: Oh seda häda küll. Taevas on na pime, ei näegi õieti sind. Portugalis põlevad vist jälle metsad. Või on Islandis mägi tuld pursanud?
INDREK: Eks ta lihtsalt õhtu ole. Ma varem ei jõudnud. Ei tahtnud kiirustada, praegusel aastaajal jooksevad loomad teele.
ANDRES: Mis loomad? On sul ikka mured, poeg. Mina ei tea, mis Vargamäest saab, kui Trump Ameerikas president on. Vaat niisugused mured on Vargamäel.
INDREK: Isa, ära nüüd sellepärast küll muretse. Ega ta siia ei tule. Ma tahtsin küsida, kas…
ANDRES: Muidugi tuleb! Juba piiblis on see kirjas, et metsalise aeg saab täis. Ja mede sotsid räägivad kõrtsis sama juttu. Lasin seasulule mitu lauda ülestikku juurde lüüa. Ja kaevuraketele panin jämeda keti, et ta neid lahti ei kisuks.
INDREK: Seda sa tegid küll asjata, isa. Ma tahtsin…
ANDRES: Kunagi ei või teada, poeg, kust pauk tuleb. Kes oleks võinud ilma peal arvata, et Austraalias ei lasta meestel abielluda!
INDREK: Naistel ikka lastakse või?
ANDRES: Naistel lastakse, aga meestel ei lasta.
INDREK: Aga sina, isa, oled ju küll abielluda saanud!
ANDRES: Jah, õndsa Krõõda ajal. Siis oli elu teistsugune. Vaene ja kitsas. Silmaringi ei olnud. Muudkui see kirikutorn, mis üle metsa paistis. Ja kellade helin, mis väravasse ära kostis. Muud meil ei olnud. Eks kuulasime siis seda ja arvasime oma tarkuses, et kliima ei soojenegi.
INDREK: Isa, võta endale midagi peale, sa ju värised külma käes. Aga ütle nüüd lõpuks, kas…
ANDRES: Ei ole aega riidesse panna, Indrek. Tööd on palju. Enam ei ole meeste ega naiste töid, see on vallakohtus maha tehtud, nüüd tehakse Vargamäel tööd ilma soota. Millal on siis aega riidesse panna? Ja kelle riided ma selga panen, mehe või naise omad? Seda ei oska sinagi öelda, Indrek, sest kõik, mida sina koolis õppisid, on juba vananenud, seda ma sulle ütlen.
INDREK: Isa, tahad ma võtan su kukile?
ANDRES: No eks sa võta, kui sul muud teha pole. Ega siit kukilt ka palju kaugemale ei näe. Oleks sul satelliit või droon kaasas, siis ehk seletaks silm veel midagi, muidu elame nagu sitikad kotis.
INDREK: Kas sa siis jõge ei näe?
ANDRES: Sina vahi ise oma jõge. Mina muretsen meie elektrikarjuse pärast. Varsti tuleb päikesel nii suur purse, et see lööb kõik süsteemid välja. Ja siis lähevad sead Pearu rukkisse. Niisugused on Vargamäe mured, poeg. Ja lapsed on siit ära läinud. Pearugi on läinud. Pidi välismaal juristiks õppima. Ega ta sealt enam tagasi ei tule, kui valmis saab, hakkab ümber õppima.
INDREK: Isa, mina tulin ju tagasi. Ma tulin küsima, kas jõgi on ometi lõpuks alla lastud.
ANDRES: Jõgi, jõgi… Jah, tuleb meelde, San Franciscos oli niisugune üleujutus, et ainult majade korstnad paistsid veest välja. Korjasime kohe hommikul sulasega kivid põllu pealt kokku ja kuhjasime kraavikallastele tõkkeks ette. See on vana talupojatarkus niisuguseks puhuks. Ei tea, mida see Trump järgmiseks välja mõtleb. Piibli lugemine on ta hirmus kurjaks teinud.
INDREK: Isa, aga jõgi! Selle allalaskmine oli ju sinu suur unistus!
ANDRES: Oli või? Ja kui oligi, siis oli see XIX sajandil. See oli XIX sajandi unistus, poeg. Mis sajandil aga meie elame, ah? Lase mind nüüd kukilt maha. Muidu ma ei saagi aru, kas olen täna oma kümme tuhat sammu täis teinud või mitte. Sammulugeja ei tööta sinu seljas.
INDREK: Mina mõtlesin, et seisatame korraks mäeveerul ja…
ANDRES: Selleks et paigal püsida, peab kogu aeg liikumises olema. Ja ega seegi alati ei aita. Sellepärast et kõik, kogu maakera liigub aina kiiremini ja kiiremini. Vahel öösel, kui kuu on Vargamäe kohal, siis näed, kuidas kosmos pöörleb nagu vurrkann. Kuidas sa sellest aru ei saa, Indrek?
INDREK: Kuhu sa nüüd kiirustad, isa? Ja miks? Siin on mets ja sealpool pole üldse midagi!
ANDRES: Vargamäel ei küsita, kuhu või miks. Vargamäel peab, poeg.

Lahkub kiirel sammul. Indrek jääb keset lava seisma.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: