Palju õnne, Andres Noormets! Piisas taasliitumisest Ugalaga ja medal tuli. Tegelikult on see vist vähemalt sama palju Raadioteatri ja üldse senise tegevuse eest.

Ega ma täpselt öelda oska. Need asjad on tihti pika vinnaga ja kindlasti pole see tähelepanuavaldus ainult viimaste tööde eest. Küllap päkapikud on piilunud rohkem kui ühel aastal ja pannud kirja kõik märkimisväärse. Küllap raadio ja teater hoiavad siin käest kinni.

Olen tähelepanu üle väga rõõmus.

Kas selline tunnustus tõstab kunstniku vastutust? Või mida see sinu
jaoks tähendab?

Kunstnikuna ma tunnen tõepoolest mingit vastutust, aga ma ei tea seda täpselt määratleda. Mulle on oluline olla seotud ühiskonnas oluliste teemadega ja samavõrd oma huviliinidega, kujunditega, vormidega.

On tähtis, et kõigel oleks tähendus ja siin ilmselt ongi vastutuse koht - ma tahan lahti kodeerida tänase inimese olemust ja selles võimalikult täpne olla. Kunst pole sport. Siin pole oluline tulemus, vaid mõju ümbruskonnale, olukorrale, keskonnale.

Eesti on väike ja seda enam on iga mõte ning liigutus nähtav ja tuntav. Me peame
kokku hoidma. Kõik on üks ja sama.

Kuidas tähistad vabariigi aastapäeva?

Ilmselt koos naabritega. Laual on kiluvõileib ja naps valget viina. Kui ilm ja nädalapäev lubavad, siis teeme ringi ümber järve ja pärast läheme sauna. Süda on kerge, helge, lootusrikas. Vabadus on kõikjal.

Mis tööd ja tegemised on käsil või järgmisena tulemas?

Mul on üle tosina aasta Ugalas näitlejahooaeg. Naudin sellest iga viimset kui sekundit. Lähen kaks tundi enne etendust teatrisse, võimlen keha lahti, olen publikuga kohtumise hetkeks sada protsenti valmis. See on puhas rõõm.

Veebruari teises pooles algab töö Kristo Viidingu lavastuses "Elav laip". Autor on Lev Tolstoi. Ülimalt huvitav valik ja ootan väga, et mis suunas see kõik liikuma hakkab.

Järgmine lavastajatöö on Ibseni "Naine merelt". Esietendus on septembris.

Mis plaat sul neil päevil kõige tihemini mängib?

Olen olnud plaatide mänguulatusest viimastel nädalatel täitsa väljas. Aaga olen kuulnud palju Tai muusikat. Peamiselt seda traditsioonilisemat, kus mängivad ranat, pi, khong wong lek ja erinevad trummid. Sain nädal tagasi osa Moradokmai teatrikommuuni pühitsustseremooniast ja see on ilmselt selle aasta muusikaelamus, võib olla ka etenduskunstielamus. Ma ei oska seda kirjeldada. biit, folk ja psühhedeelia - kõik segapidi koos.

Aitäh ja tervitusi Viljandile!